Detsembris heaks kiidetud hasartmängumaksu eelnõusse lipsanud näpuviga, mis vabastas veebikasiinod maksu tasumisest, on jõudnud vahekulminatsioonini. Nagu hiljuti selgus, tegid hasartmängumaksu asemel annetuse alla pooled kasiinoärid. Esmapilgul võib see jätta mulje, et Eesti ettevõtjate maksutahe on kõikuv. Tegelikult on pilt keerulisem.
Miks maksutahe on oluline?
Maksutahe ei ole pelgalt tehniline mõiste, vaid üks riigi toimimise alustalasid. Kõrge maksutahe tähendab stabiilset tulubaasi, väiksemat vajadust range kontrolli ja karistuste järele, tugevamat ühiskondlikku kokkulepet ja paremat avalike teenuste rahastamist.
Riigid, kus maksutahe on kõrge, saavad lubada endale lihtsamat maksusüsteemi ja madalamat halduskoormust. Madala maksutahtega riigid peavad seevastu kulutama rohkem järelevalvele ja võitlema varimajandusega. Seetõttu on maksutahe palju enamat kui üksikute ettevõtete ja eraisikute käitumine – see on ühiskonna usalduse ja koostöö mõõdik. Kõrge maksutahe korreleerub tugevalt riigi maksumaksjate rahuloluga riigiteenuste, infrastruktuuri ja toetuste suhtes ning on oluline näitaja, kui kaaluda laienemist uutele turgudele.
Maksutahte mõõtmine eeldab selgeid reegleid
Maksutahet saab hinnata ainult siis, kui reeglid on üheselt mõistetavad ja süsteem toimib. Hasartmängumaksu juhtumi puhul oli olukord vastupidine: seaduslik alus oli ajutiselt puudulik ning maksu ei olnud võimalik ametlikult tasuda isegi siis, kui ettevõte seda soovis.
Rahandusministeerium ning Maksu- ja Tolliamet (MTA) kinnitasid, et süsteem ei võimaldanud maksta rohkem, kui seadus ette nägi. Seega ei olnud tegemist olukorraga, kus pooled ettevõtted otsustasid „ausad olla“ ja pooled mitte – nad lihtsalt reageerisid erinevalt segasele õiguslikule olukorrale.
Mida näitavad andmed Eesti maksutahte kohta?
1. Eesti maksutahe on rahvusvahelises võrdluses endiselt kõrge
OECD ja Euroopa sotsiaaluuringu andmed näitavad, et Eesti maksukuulekus on tugev. Varimajanduse osakaal on väiksem kui paljudes teistes Ida-Euroopa riikides ning Maksu- ja Tolliametit peetakse üheks usaldusväärseimaks riigiasutuseks. See loob keskkonna, kus maksude tasumine on pigem norm kui erand.
MTA 2025. aasta aastaraamatust selgub 2024. aasta kohta, et:
- Eesti inimeste teadlikkus maksude maksmisest ei ole võrreldes varasemate aastatega oluliselt muutunud. Ligi 62% inimestest peab oma teadmisi Eesti maksusüsteemist heaks ning 88% vastanutest on üldiselt kursis, kuidas ja mille pealt tuleb makse maksta.
- Vähenenud on aga nende inimeste osakaal, kes leiavad, et maksude maksmine on nende kui kodanike tähtis kohustus. 2024. aastal oli selle väitega pigem või täiesti nõus 86% inimestest, aasta varem aga 91%. Varasemalt oli see näitaja püsinud stabiilselt üle 90%.
- Langenud on elanike hinnangud maksusüsteemi arusaadavusele ning õiglusele. Eesti maksusüsteemi pidas lihtsasti mõistetavaks 47% vastanutest, aasta varem arvas nii 56% vastanutest.Väitega, et maksusüsteem on õiglane, nõustus vaid 26% inimestest, mis on 8% vähem kui aasta varem.
- Langust näitas ka isiklik maksumoraal: varasemast vähem inimesi tunneks end halvasti, kui jätaks maksud maksmata. See näitaja langes eelmise aastaga võrreldes 6% võrra – 72 protsendilt 66 protsendile.
- Maksutahte indeks langes 63,6 punktini, mis on uuringu kuueaastase mõõtmisajaloo madalaim tulemus.
Need tulemused on murettekitavad, kuid mitte üllatavad. Aastaraamatu uuringutulemused on ehe peegeldus viimaste aastate poliitilistele tormituultele maksumaastikul.
2. Hasartmängumaksu juhtum näitab pigem süsteemi haavatavust, mitte maksukuulekuse puudumist
Kui seadus on segane või tehniline lahendus ei tööta, tekib paratamatult ebakindlus. Sellistes olukordades ei saa teha maksutahte kohta kaugeleulatuvaid järeldusi. Ettevõtted, kes otsisid võimalust maksu siiski tasuda, väljendasid head tahet. Need, kes ootasid selgust, lähtusid õigusriigi põhimõttest. Mõlemad käitumismustrid on sellises olukorras mõistetavad.
3. Maksutahte alus on usaldus ja seda Eestis jagub
Eesti maksusüsteemi tugevus on olnud selle lihtsus ja läbipaistvus. Kui reeglid on selged, püsib ka maksutahe kõrgel. Hasartmängumaksu juhtum näitab, et maksutahte hoidmiseks ei piisa üksnes ettevõtjate heast tahtest – sama oluline on riigi võime pakkuda selget, toimivat ja etteaimatavat raamistikku.
Kokkuvõte: Hasartmängumaksu juhtum ei anna põhjust maksutahte kahtluse alla seadmiseks
Hasartmängumaksu ümber tekkinud segadus ei näita, et Eesti üldine maksutahe oleks madal. Pigem näitab see, kui tundlik on maksukuulekus olukordade suhtes, kus seaduslik alus on ebamäärane või tehniline lahendus puudulik. Eesti maksumaksjate üldine maksutahte tase on rahvusvahelises võrdluses endiselt tugev, kuid selle säilitamiseks peab riik tagama, et maksusüsteem oleks alati üheselt mõistetav ja toimiv.
Algust tasub teha põhiprintsiipide järgimisest – Eesti maksusüsteem olgu oma eelise säilitamiseks etteaimatav, lihtne ja ajas püsiv.
