„Parim korruptsioonivastane meetod on läbipaistvuse tagamine. Tõhusaim ennetustöö on korruptsioonivastaste põhimõtete kehtestamine ja järgimine, kuid sageli mõeldakse sellele alles siis, kui on juba hilja,“ annab nõu Soraineni partner, varem nii riigi peaprokuröri kui ka justiitsministeeriumi kantslerina töötanud Norman Aas.

majanduskuritegevuse ennetuse eestkõneleja vandeadvokaat Norman Aas

 

Kui ehitusmees tööriistaga koju läheb, siis sedalaadi kuritarvitused tulevad reeglina kiiresti välja ja ka kahju pole ettevõtte jaoks tavaliselt väga suur. Kui aga raamatupidaja mitmete aasate jooksul kokku miljoneid omanike tagant varastab, on seda avastada keeruline ja tagajärg ettevõtte jaoks hoopis tõsisem.

Ettevõtted on kasvanud tänapäeval nii suureks ja võimsaks, et korruptsioon nt suures rahvusvahelises ettevõttes võib mõjutada ühiskonda rohkemgi kui mõni avaliku sektori suur korruptsioonijuhtum. Ka Eesti puhul tuleb tänaseks tõdeda, et rahvusvaheliselt oleme meedias ja majanduskeskkonnas negatiivselt silma paistnud ikkagi pankade rahapesulugudega, mitte nt maadevahetuse skandaaliga.

Korruptsiooni ennetusest sõltub ettevõtte hind

Õnneks dikteerivad ärivajadused järjest enam korruptsioonivastaste meetmete rakendamise vajalikkust – eelkõige kehtib see rahvusvahelist äri ajavate ettevõtete puhul. Kui tahetakse välisinvesteeringuid kaasata, ettevõtet müüa või suurettevõtte edasimüüjaks saada, tuleb valmis olla põhjalikuks kontrolliks ning anda aru, mida ettevõttes on riskide maandamiseks tehtud. Läbi vaadatakse ka 3—5 aasta tagune ajalugu. Kui korruptsioonivastasele tegevusele pole eriti tähelepanu pööratud, on ettevõtte hind lihtsalt väiksem või ei jõuta üldse lepinguni.

Norman Aas soovitab, et alustada tasub lihtsatest asjades:

  • Ära kunagi anna kõiki otsi käest ära ühte kanalisse. Näiteks pangakontodele ja raamatupidamisandmetele peab olema eraldi vaatamisõigus ka ettevõtte nõukogul.
  • Kui raamatupidaja ei taha kolmandat aastat järjest puhkusele minna, võib olla põhjust asja lähemalt uurida. Ära anna olulisi asju ühe töötaja ainupädevusse. Nelja (või enama) silma reegel on väärt järgimist.
  • Juhtkonna eeskuju on oluline. Eetikakoodeks, mida juhtkond ise ei järgi, mõjub ettevõttele ärikultuuril halvemini kui eetikakoodeksi puudumine.

„Advokaadina on minu tööriistakast isegi suurem kui oli prokurörina töötades. On võimalik kombineerida erinevaid ennetusmeetmeid, samuti tsiviilkohtumenetlust erinevate kriminaalmenetlustega jne. Taktikaline oskus erinevaid võimalusi kombineerida aitab saavutada ettevõtja jaoks hea tulemuse,“ tõdeb Norman Aas.

Mitu arvamust, üks eesmärk

Soraineni sageduse” saatejuht Mario Sõrm ja majanduskuritegevuse ennetuse eestkõneleja vandeadvokaat Norman Aas arutlesid  era- ja avalikus sektoris töötamise erinevuste üle ning jagasid näpunäiteid, kuidas korruptsiooni ettevõttes ära tunda ja ennetada.

Kuula saadet Äripäeva raadios

või Sorainen Eesti Spotify‘s