Nii head Eestit nagu täna ei osanud me esialgu isegi tahta, tõdevad ajaloolane ja poliitik Mart Laar ning advokaadibüroo Sorainen juhtivpartner Kaupo Lepasepp saates „Soraineni sagedus“. „Kõik see, mis on praegu meie ümber, on uskumatu ja eriti hea tunne on selle pärast, et kõik see on päris meie enda – meie maa ja meie rahva – tehtud,“ rõõmustab endine kahekordne peaminister Laar.
Muret teeb aga saatejuhile ja -külalisele ühelt poolt mugavus ja teisalt soov üle reguleerida.
Kuula saadet Soraineni Spotify kanalil!
Kõige mõttetum asi on üritada teha head veel paremaks
Laar toob praeguse aja miinustena välja laiskuse ja enesekindluse puudumise. „Kui enesekindlus ära kaob, hakatakse vahtima kangesti teiste poole ja kuulama seda, mida igasugu targad teooriad räägivad. Tavaliselt lõpeb see sellega, et kehtestatakse suur hulk uusi reegleid ja piiranguid. Piirangute hulk on ohtlikult suureks paisunud ja siin tuleb tugevalt pidurit tõmmata. Ütleks isegi, et vastupidises suunas liikuda,“ julgustab ta. Ta lisab, et eestlus on vabadusega tihedalt seotud. Vabaduse vähenemisest ja liigsest kontrollimisest algab sotsialism.
Lepasepp nendib, et nii ühiskonnaliikme kui juhina teeb tedagi murelikuks, et inimesed reguleerivad oma elu üle, kuigi enamasti tehakse seda heade kavatsustega. Suur osa energiast, mida võiks ettevõtluses kulutada näiteks klientidega suhtlemiseks või parema toote loomiseks või müümiseks, läheb raisku heade asjade paremaks tegemise peale. Samamoodi on ka vabariigi tasandil: „Meil on kena riik olemas. Kujundlikult rääkides on redelid ära reguleeritud, nüüd on asutud reguleerima redelipulkade vahesid. Üha rohkem ootavad ja soovivad inimesed ka ise, et neid reguleeritakse. Mugav on, kui ei pea oma peaga mõtlema, vaid saad vaadata kusagilt seadusest, määrusest või sisekorrast järgi, et teha tuleb nii ja just nimelt ainult nii.“
90ndatel oli vaja teha vähem otsuseid ja valikud olid lihtsamad?
Laar mõtiskleb, et 90ndatel polnud poliitikas äratiksujaid: „Kõik inimesed, kes 90ndatel poliitikasse tulid, oskasid ka midagi muud teha. See annab teistsuguse lähenemise. Kui sa midagi muud peale poliitika teha ei oska, lähevad otsused tihtipeale viltu.“
Ta tõdeb, et takkajärgi tundub kõik ilusam ja loomulikum. Tegelikkuses vaieldi selle üle toona palju, kas me tahame minna Euroopa Liitu ja NATOsse. Alguses tuli luua eeldused, et selline valik üldse võimalik oleks. Seda eriti NATO puhul, sest 90ndate alguses polnud sellist kontseptsiooni nagu NATO laienemine veel olemaski.
Lepasepp meenutab, et erinevalt Baltikumist läksid mitu liiduvabariiki teist, mitteotsustamise teed. Nii näiteks tegid Valgevene ja Ukraina sellise valiku, et vaatame: oleme nii ühel pool kui ka teisel pool, teeme natuke ühega diili ja natuke teisega diili. „See hind, mida mõlemad rahvad minevikus tegemata otsuste eest täna maksavad, on pöörane. Eestis oleme teoks teinud hullumeelse julgustüki: ühest veidrast nurgatagusest maast oleme saanud toredaks euroopalikuks õigusriigiks, arenenud majandusega demokraatiaks.“
Kui ametit üldse maksab vastu võtta, siis kohusetundest
Enda peaministriks saamist peab Laar juhuseks, mida ta kuidagi oodata ei osanud: „Kui inimene pürgib meeleheitlikult mõjupositsioonile või tahab sellest iga hinna eest kinni hoida või kui ta peab ennast sellel positsioonil asendamatuks, siis on parem seda inimest antud positsioonile mitte lasta. Head tulemust sealt ei tule! Kõige paremini saavad tööga hakkama need, kes pole seda positsiooni tahtnud, kuid kes on julged, oskavad ja on kohusetundlikud. Tahad ja ei oska on jube kombinatsioon,“ hoiatab ta.
Neil, kes tänast Eestit vaid tumedates värvides näevad, soovitab Laar lugeda teost „Jõuluriik“. Raamatus kirjeldatakse Vabadussõja esimest 50 päeva, mil kõik tundus must ja lootusetu, nii et Eesti riigi sündi võib tõesti jõuluimeks pidada. „Tasub püüelda püüdmatut ning kui me oleme rõõmsad ja enesekindlad, läheb kõik hästi,“ sõnastab Laar oma jõulusoovi.
Detsembrikuu „Soraineni sageduse“ saates arutlevad poliitik ja ajaloolane Mart Laar ning advokaadibüroo Sorainen juhtivpartner Kaupo Lepasepp Eesti ja eestluse üle: kas Eesti on valmis; kas ja mis on 90ndatega võrreldes tänaseks muutunud; mida on Eestil täna maailmale pakkuda ning mis teeb tänases Eestis rõõmu ja mis muret.
„Soraineni sagedus” on nüüd ka YouTube’is. Vaata siit!
Youtube’ist saad järele kuulata ka kõik varasemad „Soraineni sageduse” saated.
Kuula saadet Äripäeva raadiost või Soraineni Spotify’s!
