Meie partner Kaido Künnapas on maksuküsimustes lehelugejatele tuttav ning annab TalTechis õiguse instituudi vanemlektorina ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas külalislektorina tudengitele loenguid. Tööpõld on selgelt reglementeeritud, kuid märksa kaootilisem on see, et Künnapas on folkmetalbändi Skratten eestvedaja ja kitarrist (ning veidi ka bandžo ja kandlemängija), vahendab Äripäev.
„Kui muusika ja juura vahel paralleeli tõmmata, siis muusika kui kunst võib olla vabam või kandilisem. Õiguses on ümaraid teemasid ja on väga kandilisi teemasid. Minu arvates on maksud ja metalmuusika mõlemad selgelt kandilised,“ räägib Künnapas tunnetuslikult. Samas tunnistab ta, et talle pigem meeldibki selge seosetus. Mõlemad ajupoolkerad on niiviisi kõditatud ja pinged maandatud.
Kirikusse ei sobinud
Reaktsioonid vähetuntud faktile, et Künnapas teeb metalit ja mitte näiteks peenemat džässi, on enamasti positiivsed. „Hiljuti sain kokku ühe Skandinaavia maksunõustamisbüroo juhiga. Selline 150 miljoni eurose käibega suure ettevõtte juht. Ma lasin talle meie plaati ja tema kuulas seda jõusaalis kangi tõstes. „Motiveeriv muusika,“ kommenteeris ta,“ meenutab Künnapas.
Mitte kõik ei ole aga nii avatud meelega. Skratten tahtis salvestada oma muusikavideot mõnes sakraalsemat sorti keskkonnas. Nii kirjutas Künnapas ühele Narva kirikule, mis praegu aktiivselt ei toimi ja kus on varemgi videosid filmitud. „Kiriku juht vastas, et meie muusika on selle koha jaoks liiga raju, ei sobi. Kui keegi nüüd püüab meile väita, et meie muss pole raju, siis on mul vähemalt jumalik õnnistus ja tunnistus, et on ikka küll,“ naerab Künnapas.
Keegi küsis ka kord, miks Skratten nii koledat muusikat teeb. „Ma vastasin, et see on selline jõuline, ürgne ning sealt leiab mehena tugevat pinnast, mis on minu arvates äge,“ selgitab Künnapas.
Raju debüüt
Hiljuti ilmus vanade sõprade poolt taaselustatud bändil debüütalbum „Taivatähed“, millele lisandus muusikavideo ja albumi esitluskontsert Helitehases.
Keset maksuralliaastat võttis Künnapas väljakutseks esitluskontsert vääriliselt välja mängida. Kokku kulus selleks oma üheksa kuud, et 1. novembri kontserdil kõik pisiasjad õlitatult töötaks. Ja detailiderohke on selle sündmuse kohta tagasihoidlik väljend. Künnapas hindas, et tema elu esimese nii suure mastaabiga kontserdi korraldamise ning muusikavideo valmimise juures tegutses kokku oma sadakond inimest.
Laval oli lisaks rajule metalbändile terve naiskoor Kirekeel. Triibuseelikus murueidetütred D7 tantsukoolist hüppasid laval mütoloogiliselt joovastavalt ja ei-tea-kust ilmus välja rahvarõivis kandlemängija Raili Käär, kes keset mürglit tegi hinge naislauljate toel meloodiliseks. Otseloomulikult paiskus õhku regulaarselt tuleleeke ja kontserdi lõpus sadas hooaja esimese lumena kõigi kraesse konfette. Mehelik mõuramine ja naiselik lembus olid laval koos. Künnapas tunnistab lootust, et Skratten ei saagi kunagi olema mingi väike bänd, vaid kontseptsiooniline elamus.
Loe Äripäevast lähemalt, kuidas bänd üle 20 aasta tagasi alguse sai, millest nende laulud kõnelevad ja millised on Skratteni tulevikuplaanid.
