Meie nõunik ja vandeadvokaat Piibe Lehtsaar jagas Äripäevas muinasjutu vormis lugu ettevõtjast, kes sai pärast ühel rühmatööl osalemist konkurentsiameti ootamatu külaskäigu osaliseks.
Elas kord ettevõtja. Mitte seitsme maa ja mere taga, vaid siinsamas Eestis.
Ettevõtja oli selline algaja ja roheline. Ta oli kuulnud, et Eestis kehtib ettevõtlusvabadus. Sõber kohtunik oli talle selgitanud, et ettevõtlusvabaduse tuumaks on riigi kohustus mitte teha ettevõtlusele põhjendamatuid takistusi. Millal on takistuste tegemine põhjendatud, jäi sõbraga arutamata. Meelde jäi ainult see, et ettevõtlusega tegelemine on vaba.
Julge ettevõtja otsustas asutada osaühingu, palgata mõned töötajad ja hakata osutama IT-teenuseid. See kõik sai tehtud.
Oh ei!
Kuuendal tegevuskuul tuli ettevõtjale külla konkurentsiamet. Selgus, et ettevõtjat kahtlustatakse konkurentsi kahjustava kokkuleppe sõlmimises.
Ettevõtja sai teada, et lisaks riigiportaalis loetletud ettevõtlusvabaduse piirangutele oleks ta pidanud arvestama konkurentsiseaduses loetletud piirangutega. Üheks selliseks piiranguks on keeld sõlmida ja täita konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid.
Ettevõtja oli segaduses, sest enda teada ei olnud ta sõlminud ühtegi konkurentsi kahjustavat kokkulepet. Tema dokumendiregistris oli kolm tööinspektsiooni kodulehelt leitud vormil sõlmitud töölepingut, üürileandja väljapakutud tingimustel sõlmitud üürileping ja mõned klientide koostatud põhjadel sõlmitud IT-teenuste osutamise lepingud.
Konkurentsiamet selgitas, et need lepingud ametit ei huvita. Amet oli ettevõtjal külas, sest kahtlustas, et ettevõtja oli konkurentidega kokku leppinud, et nad ei meelita üle üksteise töötajaid ega maksa nooremarendajatele üle kindla piiri töötasu.
Oh ei! Ettevõtjale meenus, et ta käis mõni kuu tagasi IT-valdkonna tööandjate korraldatud koolitusel. Ühe rühmatöö raames arutati, kuidas on võimalik vähendada kaadrivoolavust ja palgasurvet. Võimaliku lahendusena pakkus üks osaleja välja, et tööandjad võiksid hoiduda üksteise töötajate ülemeelitamisest ja alustavatele arendajatele liiga kõrge töötasu maksmisest.
Meie algaja ettevõtja mäletas, et mõtles toona, et see lahendus talle ei sobi, sest kuskilt peab ta alustava ettevõtjana endale töötajad leidma. Ta jättis selle aga enda teada ja üldine meelsus oli rühmas, et ideel on jumet.
Pärast koolitust saatis korraldaja kõigile osalejatele kokkuvõtte koolitusel arutatud ideedest. Kokkuvõttes oli ilusti ära toodud ka üleskutse üksteise töötajaid mitte üle meelitada ja hoida nooremarendajate töötasud mõistlikul tasemel. Meie algaja ettevõtja saatis koolituse korraldajale viisaka vastuse, milles tänas kokkuvõtte eest ja arvas, et koolitusel arutati mitmeid kasulikke ideid.
Tõendid ei toeta
Konkurentsiamet kuulas ettevõtja selgitused ära, aga andis mõista, et seni kogutud tõendid ei toeta väidet, et ettevõtja üleskutsega ei nõustunud ega seda järginud. Tõendiks olevate materjalide järgi osales ettevõtja koolitusel, kus arutati konkurentsipiiranguid, ja ettevõtja avaldas kirjalikult arvamust, et konkurentsipiirangud on kasulik mõte.
Konkurentsiamet selgitas lahkelt, et konkurentsivabadus on ettevõtlusvabaduse osaks ja ettevõtjad ei tohi piirata vabadust teiste ettevõtjatega töötajate pärast konkureerida. Selline kokkuleppeline piirang kahjustab lisaks konkurentsivabadusele töötajate õigust vabalt valida töökohta. Seejuures ei ole tähtis, kas piirang sisaldub kirjalikus lepingus. Piirava kokkuleppe sõlmimiseks piisab ka suulisest arutelust või e-kirjavahetusest.
Kui meie muinasjututegelased surnud või lõpetatud ei ole, siis uurib konkurentsiamet endiselt, kas ettevõtja osales tööjõuturgu puudutavas kartellis.
Mida on ettevõtjatel sellest loost õppida?
