Riigihanked võivad toimida innovatsiooni katalüsaatorina, kirjutavad meie vandeadvokaat Gerli Helene Gritsenko ja õigusteadlane Aleksei Kelli ajakirjas Juridica avaldatud artiklis, mille fookuses on avaandmete taaskasutamise edendamine.
Ekspertide sõnul ei kujuta riigihanked endast üksnes olulist kanalit nõudluspõhise innovatsiooni stimuleerimiseks, vaid ka strateegilist poliitikainstrumenti, mis on võimeline edendama avaandmete poliitika eesmärke. Üldised poliitikasoovitused soovitavad sageli Euroopa Liidu liikmesriikidel jätta intellektuaalse omandi õigused töövõtjatele, et soodustada innovatsiooni. Gritsenko ja Kelli on teistsugusel seisukohal. Nad väidavad, et avalik-õiguslike asutuste strateegiline intellektuaalse omandi õiguste omandamine riigihanke kaudu on vajalik, et tagada andmetele juurdepääs ja nende taaskasutatavus.
Artikli kokkuvõttes kirjutavad autorid, et andmete tõhus taaskasutus sõltub innovatsioonile suunatud riigihangetes mitte üksnes õiguslikest instrumentidest, vaid ka institutsionaalsest kultuurist, mis väärtustab avatust, koostööd ja teadmiste jagamist. Kui riigihange kujundatakse vahendina, mis seob intellektuaalse omandi strateegiad andmete taaskasutuse põhimõtetega, saab see toetada läbipaistvamat ja kaasavamat andmepõhist innovatsiooni Euroopa Liidus.
