Ajalooliselt välja kujunenud olukord, kus vähem kui 10% osaluse puhul korjatakse dividendidelt topelt tulumaksu, on ajale jalgu jäänud ning väärib muutmist, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen maksueksperdid Kärt Anna Maire Kelder ja Kaido Künnapas Äripäevas.
Praegused Eesti maksureeglid näevad ette, et väikeosanikud peavad maksma oma tuludelt tulumaksu mitu korda ja nii peabki olema. See puudutab olukorda, kus olete investeerinud läbi oma OÜ mõnda suurde tulu tootvasse ühingusse ja omate seal alla 10% osalust. Dividendi saamisel korjab riik tulumaksu mitu korda.
Näiteks kui see tulu toov ühing maksab dividendi, siis tasub 22% tulumaksu nii see ühing kui ka teie enda OÜ. Kokku võtab riik väikeosaniku 100euroselt dividendilt 64 eurot tulumaksu. Kui sa oled suurosanik, siis kulub 100eurose dividendi peale ainult 28 eurot tulumaksu.
Miks on tehtud maksupoliitiline otsus võtta oma ühingu kaudu investeerivatelt väikeosanikelt mitu nahka? Kas jälle „see Euroopa Liit“?
Meie endi otsus
Erilist põhjust, miks paljud maailma riigid, nende hulgas Eesti, maksustavad alla 10% osaluse arvelt tasutud dividendidelt äriühingu tulumaksu, tänapäeval ei ole.
Mõtte alge tuleb Euroopa Liidu ema- ja tütarühingu direktiivist. Seda küll veidi teise nurga alt – direktiiviga keelatakse suuremate osanike topeltmaksustamine. Liikmesriikidele seatakse kohustus, et suurematele osanikele ehk vähemalt 10% osalusega ühingutele makstavatelt dividendidelt ei tohi dividendi maksev ühing tulumaksu kinni pidada ning neid dividende edasi makstes ei tohiks ka rohkem maksu korjata.
Eesti maksusüsteemi keeles ja ülaltoodud näitega illustreerides tähendab see seda, et tulu tootev ühing korjab vähemalt 10% osanikule dividendi maksmise hetkel küll 22% äriühingu tulumaksu, kuid rohkem tulumaksu samalt dividendilt koguda ei saa, kui see vähemalt 10% osanik seda edasi maksab. See tuleneb tulumaksuseaduse paragrahvist 50.
Direktiiv ei nõua väikeosanike topeltmaksustamist. See on maksupoliitiline otsus, mille on teinud meie enda esindajad riigikogus.
Probleemid, mida „lahendatakse“
Miks ei saa lõpetada väikeosanikelt mitme naha korjamist? Võiks ju selle 10% piirangu ära kaotada.
Riigiti võivad argumendid erineda, aga aastakümnete jooksul on valitsenud harvaesinev konsensus selles, et väikeste börsiinvesteeringute vabastamine avaks tee maksumanipulatsioonidele ja kuritarvitustele. Seda näiteks põhjusel, et osalused on likviidsed ja kiiresti kaubeldavad, mistõttu on võimalik enne majandusaasta lõppu osalusi müüa ja siis tagasi osta ning seeläbi mõjutada äriühingu kasumiarvestust.
Eeltoodu suunab väikeosanikke investeerima eraisikutena – topeltmaksu siis ei teki, kuid maksukohustust edasi lükata ja ühingu kaudu investeerimisriske maandada kah ei saa. See on ka üks peamine põhjus, miks enamus Eesti maksuresidente ei saa alla 10%lisi finantsinvesteeringuid oma ühingusse panna.
Eestis leevendab seda probleem investeerimiskonto süsteem, kuid sealgi on omad piirangud.
Tugev tõuge investeerida just eraisikuna ja mitte ühingu kaudu on kummaline moonutus. Sõnum on, et kui sa pole piisavalt jõukas, et olla suurosanik, siis suuremat ettevõtlust ja vabamat maksueelset reinvesteerimist riik ei võimalda. Oled aga jõukam, siis saad maksueeliselt vabalt reinvesteerida. Võrreldes teiste riikidega on Eesti maksusüsteem uus ja väheste eranditega, mistõttu sellise kummalise sõnumiga erandi hoidmine vajaks nüüd läbimõtlemist.
Ajale jalgu jäänud nõue
Kuigi põhjalikku mõjuanalüüsi ei ole selle artikli jaoks tehtud, siis usume, et väikeosaluste topeltmaksustamise lõpetamine ei tekita riigieelarvesse miinust. Vastupidi, see võiks tuua kasu ja meie tardunud majandust natuke elavdada.
Usume, et 10%lise osaluse nõue on ajale jalgu jäänud. Algselt oli topeltmaksustamise mõtteks tagada nn mõjukate ja strateegiliste osaluste maksuneutraalsus. Tänapäeval võib osalus äris olla strateegiline ja n-ö aktiivne ka siis, kui see on väiksem kui 10%. Väiksus osanike nimekirjas ei tähenda enam väikest tegelikus elus.
Idufirmad ja alustavad ettevõtted on äärmiselt kõrge riskiga, aga suure potentsiaaliga investeeringud. Näeme fintech’i ja kaitsetööstuse ühingute tõusu, kus investeeringud on suured. Samuti tekib järjest rohkem nn family-office-tüüpi ettevõtteid, kes haldavad väga suuri varasid ning kus osalusi ja nende omandamisi võidakse kaaluda hoopis teistel alustel kui 19. sajandi raudtee-ettevõttes.
Omal maal peremeesteks
Toome siinkohal ühe näite tänasest päevast. Kui luua Eestisse droonitehast ja arendusettevõtet, siis ilmselt panustavad sinna nii suuremad ja professionaalsed kui ka väiksemad investorid. Väiksemad investorid võivad olla need, kes panustavad raha kõrval ka oskusteabega ja muudpidi.
Paratamatult ei jagu suurprojektides kõigile vähemalt 10% osalust. Äkki see on projekt, kus eestlased soovivad jääda pikemaks ajaks omanikeks ja saada isegi dividendi ning mitte müüa projekti välismaalastele maha (kus seda topeltmaksumuret tihti ei teki)? Oleks ju äge, kui jäämegi oma maal natuke pikemaks ajaks peremeheks.
Kas sellises olukorras peaks ajama maksusõnumiga väikeinvestoreid ära, öeldes, et investeeri eraisikuna või ära investeeri üldse? Äkki siiski mitte. Äkki ei maksustaks väiksemaid kalu mitu korda ning annaks võimaluse võrdsetel alustel panustada ja jääda omanikuks.
Kui ise ei tea, siis vaata teisi
„Eesti 2035“ strateegia on ilus – me soodustame, kujundame ja suurendame tehnoloogia arendustegevusi ning vähendame bürokraatiat. Strateegia kohaselt peaks Eestist saama maailma digipesa, kuhu tullakse, et oma teenuseid maailmale pakkuda ja ettevõtteid luua.
Võiksime nüüd sarvevahet sügada ja mõelda, et miks Taani kaotas käesoleva aasta alguses 10%lise osaluse nõude avalikult mittekaubeldavatest osalustest saadud dividendidele. Vabastus kohaldub nii Taani investoritele kui ka välisinvestoritele eeldusel, et täidetud on teatud nõuded – näiteks maksuresidentsus riigis, mis vahetab maksuteavet Taaniga. Muudatusega soovitakse tagada börsiväliste ettevõtete parem juurdepääs kapitalile.
Rootsi on ammu sarnast teed läinud ja vabastanud börsivälistelt osalustelt saadud dividendid maksustamisest, kui teatud tingimused on täidetud. Põhjenduseks on, et see soodustab pikaajalise kapitali kättesaadavust, väldib topeltmaksustamist ning aitab soodustada family office’ite ja valdusühingute asutamist Rootsi.
Sama on Malta, Belgia, Hollandi ja mitmete teiste riikidega, kus samuti on vähemusosalustelt saadud dividendid kas tulumaksust vabastatud või kohaldatakse tunduvalt madalamat määra. Üldjuhul kehtib vabastus börsivälistelt ühingutelt saadud dividendide osas. Seega: kui me ise paremini ei oska, siis võime ajalugu meenutada ja teha nii, nagu Taani Kuningriigis.
Pilk ajalukku
Dividendide maksustamine dividende saava äriühingu tasemel sai hoo sisse 19.ndal sajandil. Üks esimesi dividendi maksustajaid oli Ühendkuningriik. Alguses oli loogika lihtne – suurtel riikidel oli tegevus nii koloniaalmaades, merel kui ka raudteedel ning riik soovis sellise väljaspool riigipiire toimuva tegevuse tulemist osa saada. Ühendkuningriigis oli lisaks ka tugev kapitaliturg.
Paralleelselt saadavate dividendide maksustamisega muutus järjest häälekamaks ka vastuseis sellele. Vastuseisu põhiargumentideks oli – ja on endiselt – majanduslik topeltmaksustamine ühe ja sama tululiigi osas, kus igas järgmises maksustamise ahelas ei looda mitte väärtust, vaid maksustatakse ühe ja sama kapitali liikumist äriühingute vahel.
Nagu ikka, sekkusid majanduslikult kõige kiiremini mõtlevad riigid. Holland võttiski esimesena kasutusele nn kvalifitseeruvate dividendide maksuvabastuse. Üldiselt peetakse maksuvabastust heaks, kuna see aitab vältida majanduslikku topeltkoormamist (mis on päris demotiveeriv), rahavoogude juhtimine on otstarbekam ja efektiivsem ning investeeringute strateegiad on samuti ratsionaalsemad.
Ajapikku hakkas kujunema arusaamine, et maksust vabastada võiks ainult strateegilisi või otseseid mõjuosalusi, aga portfelliosalused või nn passiivsetest osalustest saadud tulu tuleks saaja tasandil maksustada. See idee kogus jõudu ja leidis kasutamist eelmise sajandi keskel. Tänaseks on paljud riigid ühel või teisel viisil väikeosaluste topeltmaksustamisest loobunud, kui väikeosalus on börsil mittenoteeritud osalustes.
