Kui midagi ei muutu, on tervisekassa raha kahe aasta pärast otsas. Ometi puudub valitsusel plaan mitte ainult konkreetse kriisi lahendamiseks, vaid ka tervishoiusüsteemis süveneva kaose ohjeldamiseks, kirjutavad meie partner ja Ameerika Kaubanduskoja tervishoiukomitee liige Lise-Lotte Lääne ning Ameerika Kaubanduskoja juhatuse liige Hanno Püttsepp Eesti Päevalehes.
Eesti valitsus teeb otsuseid valdavalt tsüklites, mille loogika on lihtne: tegevusi planeeritakse neljaks aastaks, misjärel saab mandaat läbi ja edasine jääb uue koosseisu otsustada. Selle tulemusena oleme end kammitsenud süsteemi, mis ei võimalda tervishoius strateegiliselt ja ettevaatavalt mõelda. Eesti tervishoid vajab pikka ja ministeeriumideülest strateegilist plaani.
Eesti tervishoid on kriisis
Tervisekassa puudujääk ületas eelmisel aastal 160 miljoni euro piiri, kusjuures juba möödunud aastal hakati eelarveauke katma reservidest. Järgmisel aastal on miinus juba 200 miljonit.
See tähendab, et tervishoidu rahastatakse juba praegu meie tervise tuleviku ja võimalikes kriisiolukordades tegutsemise arvelt. Seaduse järgi ei saa tervisekassa küll pankrotti minna, aga raha saab samamoodi jätkates lihtsalt otsa 2027. aastaks – see on kahe aasta pärast!
Vähe sellest, et tervisekassa ressursid saavad ühel hetkel otsa – veelgi nõutumaks teeb aga see, et tervisekassal ei ole tänaseni valitsuselt suuniseid, missuguseid otsuseid nad tegema peaksid.
Hiljutise, 2024. aasta WHO raporti järgi on Eestis kõige kehvem arstiabi kättesaadavus Euroopas. Sama raporti järgi teatas 12,9% elanikest, et nad on arstiabist loobunud – põhjuseks teenuse kallidus, teenuse liiga kaugel asumine või ooteaja pikkus.
Eesti tööealine elanikkond kaotab kolmandiku oma elust haiguste või enneaegse surma tõttu, mis tähendab vähemalt miljardi euro suurust maksutulu kaotust igal aastal.
See on ilmselge näide sellest, kui suur mõju on tervishoiu „tervisel“ meie majandusele. Kui suudaksime haiguskoormust vähendada kas või mõne protsendipunkti võrra, laekuks riigieelarvesse sadades miljonites täiendavat maksutulu.
Jääme arengus maha
Lisaks ei väljendu tervishoiusüsteemi kehv seis ainult rahapuuduses ja pikkades ravijärjekordades, vaid ka selles, et Eesti on järjest enam maha jäämas tänapäevase ja mujal maailmas iseenesestmõistetavaks peetava meditsiini arengust.
Praegu jõuab W.A.I.T-i raporti järgi Eesti patsiendini 42 Euroopa Liidus müügiloa saanud ravimit, samas kui liidu keskmine näitaja on pea kaks korda suurem ehk 80.
Me ei suuda enam ammu pidada sammu uuenduslike ravilahenduste ja täppismeditsiini arenguga, sest riik ei ole tervishoidu võtnud aastakümneid prioriteedina. Meie tervishoiusüsteemil puudub selge ja pikaajaline strateegiline suund ning olemasolev rahastusmudel ei võimalda teha vajalikke investeeringuid. Nii tervishoiusüsteemi endasse kui ka selle valdkonna ettevõtluskeskkonna arendamisse Eestis.
Kuidas olukorda päästa ja mida saaksime lähiriikidelt õppida? Sellest loe lähemalt täispikast arvamusloost.
