Meie büroo asutaja Aku Sorainen sõnas Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et Eesti on muutumas Põhjamaadele sarnasemaks, aga seda negatiivses mõttes ‒ bürokraatlikumaks ja aeglasemaks. Samas on meil kaitsetööstuse näol trumpkaart tagataskus.
„Riski võtmist ja julgust on jäänud väga väheks,” tõdes Sorainen. „Edukas ärinaine Reet Roos ütles intervjuus, et Eesti ametnikud ja poliitikud on liialt nagu tublid viielised tüdrukud, kes menetlevad ülimalt pedantselt asju surnuks, selle asemel, et võtta natukenegi riske ja teha kiiremaid ning julgemaid otsuseid.“
Leedu kogub hoogu
Vandeadvokaadi sõnul on Eestis alati vaadatud, mida tasub põhjanaabritelt kopeerida. Soome omakorda on alati võtnud eeskuju Rootsist. Leedulased on aga viimasel paarikümnel aastal seadnud eeskujuks Eesti ja mõelnud, mida saab veel paremini teha.
„Täna tundub, et see ongi leedulastel õnnestunud. Neid iseloomustab action, julgus ja entusiasm,“ rääkis Sorainen.
Seda näitab ka Soraineni Leedu büroo hoog – tegemist on ettevõtte suurima kontoriga, millel on täna ka suurim kasvupotentsiaal.
Miljardiinvesteeringud lähevad Soome
Soome ettevõtetel pole mingit kartust Venemaa osas, mis takistaks investeeringute tegemist, leiab Sorainen. Samuti tuleb Soome väga suuri, miljarditesse ulatuvaid välisinvesteeringuid, näiteks Microsofti hiiglaslikud andmekeskused.
Sorainen tõdes, et nii Soome kui ka näiteks Taiwan, Lõuna-Korea ja Iisrael saavad välisinvesteeringute meelitamisega hästi hakkama, sõltumata sellest, et tegu on potentsiaalsete geopoliitiliste riskipiirkondadega. „Kõige suurem mõju on meie eneseusul. Kui me ise usume, et Eestis ei ole ohtu ja julgeme investeerida, siis julgevad ka teised.“
Samuti ütles vandeadvokaat, et võibolla me tõmbasime liiga palju tähelepanu oma piirkonna ohtlikkusele ja nüüd oleks mõistlik loosungi „Narva is next“ asemel saata välismaailmale sõnumeid, et me oleme ohtudega silmitsi seismiseks valmis.
Kaitsetööstus vajab riigi tuge
Suurimat potentsiaali näeb Sorainen lisaks Eesti digilahendustele meie kaitsetööstuses. Samas on tema sõnul tehtud mitmeid vigu, mis selle arengut pärsivad. Esiteks otsustasime osta miljardite eurode eest kaitsetööstuse tooteid välismaalt. Ja seda ilma vastuostulepinguid taotlemata.
„Need on maailmas hästi tavalised. Näiteks kui me ostsime rootslastelt mõned aastad tagasi mingid süsteemid, siis ma kuulsin läbirääkijatelt, et kui lepingud olid allkirjastatud, hakkasid rootslased eestlaste üle naerma. Nad ei olnud kunagi näinud, et ostja ei nõuagi millegi tagasi ostmist.“
Soraineni sõnul võib ostja müüjalt nõuda nii meie kaitsetööstuse toodete ostmist kui ka näiteks siia tehase või arenduskeskuse ehitamist.
Teiseks tuleks kaitsetööstuse arendamise nimel eemalduda ultraliberaalsest majandusmudelist, mille järgi riik majandusse ei sekku, vaid toetab ettevõtjaid kõigest madala tulumaksu ja digilahendustega. „Kaitsetööstuse puhul see ei tööta, sest riik on selle esimene klient. Järelikult peab riik kaitsetööstust ise kahe käega toetama, et see läheks lendu ja andma referentsi, et meie ettevõtted suudaksid müüa oma tooteid teistesse riikidesse.“
Kuula täispikast intervjuust, kuidas saab riik kaitsetööstusele õla alla panna ja mida võiksime õppida Leedu Rohelise Koridori programmist.
