Sõjahirmu põhjendust ei tohi avalikus ja poliitilises diskussioonis kasutada meie enda süsteemsete vigade ja tegematajätmiste õigustamiseks, kirjutab meie nõunik Kärt Anna Maire Kelder Eesti Päevalehes. Alustame sellest, et Eestisse tulevad investorid ning ka meie kohalikud ettevõtjad peavad vaatamata pingelisele geopoliitilisele olukorrale toime tulema energiapoliitika, kõikuva ja ebaselge maksupoliitika ning tööjõu kättesaadavuse ja kvaliteedi küsimustega.
Kui me ei suuda neid probleeme lahendada ega anda selget signaali selle kohta, milliseid investeeringuid me soodustame ja mida nende realiseerumiseks konkreetselt teeme, võib sõjahirm jääda mugavaks vabanduseks, miks me ei arene.
Leedu on vaatamata sõjaohu tunnetamisele paremas seisus
Kapitali mõningane lahkumine Eestist välja ei tulene otseselt sõjahirmust. Kodumaise kapitali koondumine Eestisse ongi olnud ebaproportsionaalselt suur. See, et jõukad eestlased ei ole oma eravara ja ettevõtete raha aktiivsemalt välisriikidesse paigutanud, on teatud mõttes olnud anomaalia.
Kapitali investeerimine väljapoole riigipiire riskide hajutamiseks ja varade mitmekesistamiseks on tavapärane majanduskäitumine. Enamikus jõukates riikides, kus pangandus ja varahaldus on heal tasemel, on eraisikute välisinvesteeringud märkimisväärsed. Kui lisada siia, Eesti väiksus, siis on loogiline, et varem või hiljem hakatakse investeeringuid hajutama ka geograafiliselt.
Sõjahirm võis küll väliskinnisvara ostmist ja investeeringuid välisriikidesse kiirendada, kuid kokkuvõttes on see loogiline samm riskide maandamiseks ja tegevuse laiendamiseks.
Väliskapitali tagasihoidlik huvi Eesti vastu võib aga sama hästi olla seotud energia- ja tööstuspoliitika puudujääkidega, kvalifitseeritud tööjõu nappuse ja võõrtööjõu kaasamise probleemidega ning ka sellega, et IT- ja tehnoloogiasektoris on praegu keerulisemad ajad.
Meie naaberriik Leedu on vaatamata geopoliitilisele pingele ja sõjaohu tunnetamisele siiski paremas seisus. Seda võib osaliselt selgitada Leedu energiataristu eelis, mis pakub suuremat stabiilsust hindade ja varustuskindluse osas, suuremad tööstusinvesteeringute mahud ning järskude maksusignaalide puudumine. Leedu on suutnud hoida oma maksukeskkonna stabiilse ja konkurentsivõimelisena.
2021. aastal käivitas Leedu nn rohelise koridori suurtele tööstus- ja andmekeskuse projektidele, millega lihtsustati muu hulgas ka tööjõu sissetoomist kolmandatest riikidest ning pakuti maksuvabastusi. Sellele lisati riigimaa eelbroneerimise skeem, et pakkuda suurtele tehastele krunte koos taristuga.
2025. aastal lisas majandus- ja innovatsiooniministeerium nn „Investment Highway“ lahenduse, mis võimaldab projekte ellu viia kuni kümme korda kiiremini – alates investori otsusest kuni ehituse alguseni. Väidetavalt suudavad nad nüüd varem kolm aastat kestnud protsessi läbida kolme kuuga (allikas: eimin.lrv.lt).
Leedu energia- ja tarnekindlust toetavad Klaipėda LNG-terminal ning Poola-Leedu gaasiühendus. Heaks näiteks on ka Rheinmetalli 51% osalusega Rheinmetall Defence Lietuva ning 180 miljoni euro suurune investeering, mis annab kindlust ka teiste suurprojektide elluviimisele.
Välistööjõud ja murekohad
Tööjõust rääkides – Leetu siirdusid nii Valgevene kui ka Ukraina IT-arendajad. Samal ajal toimusid Eestis ümberstruktureerimised ning paljud Valgevene ja Vene IT-spetsialistid leidsid uue töö Türgis ja USAs, aga ka Leedus ja Poolas. Seda võib seletada tööjõu rotatsiooniga, mille käigus asendati töötajad uute töötajatega teistest riikidest, kuid selle tegelik mõju Eesti majandusele ei ole üheselt hinnatav.
Eestis on välistudengitel võimalik õppimise ajal töötada ilma eraldi tööloata, mis soodustab neil siin töötamist. Pärast kooli lõpetamist saab välisüliõpilane taotleda kuni 270-päevast ajutist elamisluba, et leida töö või asutada ettevõte. Kui töökoht leitakse või ettevõte luuakse, saab taotleda elamisluba töötamiseks või ettevõtluseks.
Euroopa sinine kaart võimaldab kiiret töö- ja elamisluba kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistidele. Sageli kvalifitseeruvad selle alla ka välistudengid, kes Eestis lõpetavad ja leiavad erialase töö. IT ja teadustöö valdkondades on tingimused lihtsamini täidetavad. Eesti pakub ka keelekursusi ning Tartu Ülikool ja TalTech teevad tööandjatega koostööd praktikakohtade leidmiseks.
Kõik see on positiivne. Samas vajavad lahendamist mitmed kitsaskohad: keelenõuded ja kõrgema taseme keelekursuste piiratud kättesaadavus; lühike, vaid 9-kuuline töö otsimise periood, mis sunnib paljusid lahkuma, kui nad selle aja jooksul tööd ei leia; raskused välisüliõpilaste pereliikmete Eestisse toomisel; ning karjäärivõimaluste nappus väljaspool IT-sektorit.
Taiwan on endale kindlustanud unikaalse rolli
Geopoliitiline surve ei pea olema kasvu takistus. Näiteks pidevas „sõjaolukorras“ olev Iisrael suutis 2023. aastal kokku leppida Inteliga 25 miljardi dollari suuruses investeeringus, jagades riske investoriga ning säilitades oma tehnoloogilise positsiooni. See oli strateegiline samm, mis toetus globaalse tarneahela arendamisele.
Ka Taiwan elab pideva geopoliitilise pinge all, kuid suudab oma tööstusbaasi hoida, lubades samal ajal rangelt kontrollitud investeeringuid ka Hiinast. Kuigi Hiina investeeringute osakaal Taiwani SKP-s on väike, on Hiina ja Hongkong juba aastaid olnud suurimad kaubanduspartnerid. Välisinvesteeringuid meelitab Taiwan valitud strateegilistesse sektoritesse (pooljuhid) ning riik jagab riske investoritega.
Taiwan on niimoodi kindlustanud endale unikaalse rolli: ta toob investeeringuid peamiselt Jaapanist, USA-st ja Euroopast, säilitades samal ajal tasakaalu suhetes Hiinaga. Kodule lähemale vaadates on huvitav, kuidas investeeringuid tehakse ka poliitiliselt ebastabiilsesse Küprose majandusse, kus osa territooriumist on okupeeritud ja naabrus geopoliitiliselt pingeline.
Majanduspoliitka saab olla mõjutatud kas ideoloogiast või pragmatismist. Keegi ei taha kalduda ühte äärmusesse, aga kesktee on lai – oluline on leida oma raskuspunkt. Norra saab endale ideoloogilisi valikuid lubada, sest neil on vahendid selle kinni maksmiseks.
Norra riiklik naftafond välistas 2025. aasta augustis Caterpillari ning viis Iisraeli panka oma investeeringutest, põhjendades seda liigse riskiga seoses konfliktipiirkonnas toimuvate tõsiste inimõiguste rikkumistega. Samuti on välistatud ettevõtted, mille tegevus võib kaasa aidata inimõiguste rikkumisele Gazas ja Läänekaldal või toetada Venemaa agressiooni Ukrainas.
Singapur laotab punast vaipa
Aastatel 2007–2009 töötasin aktiivselt Singapuriga. Toona oodati riiki peaaegu igasuguseid investeeringuid ja äriühingute asutamisi, eriti kui need tulid Euroopast või USA-st. Vastuvõtt ja vastutulelikkus oli alati suurepärased – isegi väiksematele välisinvestoritele püüti korraldada kohtumine mõne ministri või endise ministriga.
Ainsaks tõsisemaks takistuseks oli pangakonto avamine, mis võttis alati palju aega. Kui see samm oli aga läbitud ja kohalikud mängureeglid kiiresti ning tõhusalt selgeks tehtud, avanes uks maailma ühte atraktiivsemasse ärikeskkonda ning võimalus turvalise keskkonna toel pääseda Aasia turgudele.
Nüüd laotab Singapur punast vaipa vaid nendele, kelle on välja valinud nende äärmiselt pragmaatiline majanduspoliitika. Eelkõige on need noorema põlvkonna IT- ja tehnoloogiasektori miljardärid ning teised, kes toovad riiki strateegiliselt olulisi investeeringuid ja oskusteavet – sõltumata rahvusest või nahavärvist.
Singapuri suhted Malaisia ja Indoneesiaga on olnud nüansirohked ja pingelised. Mõlemad naabrid on kordades suuremad nii rahvaarvult kui ka territooriumilt ning suhted ei ole alati olnud pilvitud. Ometi on Singapur suutnud pingeid leevendada ja oma naabreid majanduslikus jõukuses mitmekordselt edestada.
Geograafia on poliitikas jälle oluline faktor
Eesti seisukohalt annaksid geopoliitiliselt arvestatava lisakaitse siia tehtud strateegilised investeeringud – nii liitlastelt kui ka strateegiliste sõltuvussuhete kaudu. Tesla tehase rajamine Ida-Virumaale oleks olnud unistuse täitumine ja seda oleks meil vaja olnud juba kümme aastat tagasi.
Iga suurema investeeringu nimel tuleb võidelda ning edu aluseks on selged reeglid ja kiire menetlus kõikide strateegiliste välisinvesteeringute puhul – olgu need USA-st või Hiinast. Meil ei ole naftat ega gaasi, suurt turgu ega piisavalt kõrgkvaliteetset tööjõudu (ainult viimast saame otseselt mõjutada), kuid me saame olla selged oma eesmärkides ja kommunikatsioonis ning kiired ja tõhusad menetluses ja bürokraatias.
Soodustada tuleb investeeringuid mitte ainult strateegilistelt partneritelt, vaid ka näiteks Ühendemiraatide ja Saudi-Araabia investeerimisfondidelt. Miks mitte ka Kesk-Aasiast või mujalt. Oluline on määratleda 2–3 sektorit, mida arendame, tagada kiire ja tõhus menetlus, selged künnised ja mängureeglid ning riskijagamine või ka riigi kaasinvesteering.
Välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamise seadus võeti vastu 2023. aastal, mis on hilja võrreldes näiteks Singapuri või Austriaga. Seaduse eesmärk on tagada riigi julgeolek ja avalik kord, et strateegilistesse sektoritesse ei saaks kontrolli või olulist mõju välisinvestorid, kes võivad ohustada riigi julgeolekut. Sama oluline on aga, et kontrollimehhanism oleks läbipaistev ja annaks investoritele kindluse, et lubatud investeeringuid ei hakata hiljem vaidlustama ning menetlused toimuvad kiiresti.
Formaaljuriidiliselt on meil nüüd olemas justkui one stop shop (kõik ühest kohast) lahendus, kuid praktikas see veel ei toimi. Eestis on tähtajad küll lühemad kui Austrias, ent praktikat vähe ja vaja on mitmeid kooskõlastusi. Protsess võib venida teadmatusse, eriti kui risk on suurem.
Austrias on menetlusajad küll pikemad, aga seal on pikaajaline praktika, selged künnised ja ennustatav tulemus. Singapurile jääme aga täielikult alla – seal pakutakse lõpptulemust sageli juba kahe kuuga ning sageli koos riigi kaasinvesteeringuga. Analoogilistes menetlustes mängime me end ise mängust välja.
Lisaks menetluskiirusele ja selgetele mängureeglitele vajame ka ankruprojekte, nagu näiteks NPM Silmet AS. Ehk saab selle ümber luua globaalse arenduskeskuse? Eestis nähakse ka andmekeskuste ja logistiliste lahenduste pakkumise potentsiaali Skandinaavia suunal – me peaksime kõik need võimalused ära kasutama ning nõudma endalt strateegilist ja pragmaatilist mõtlemist.
Eksperdid on avaldanud mitmeid arvamuslugusid, mida ja kuidas muuta, mõned näited neist siin ja siin.
Igasugused arvamused on alati fragmentaarsed ja peavad sobituma suuremasse pilti, aga suure pildi kujundamine on valitsuse ülesanne.
Poliitikasse on geograafia tagasi tulnud. Arvestagem seda ka oma majanduses ning loodame, et Eesti ei ole mitte seljaga vastu merd surutud väikeriik, vaid seisab näoga tuleviku poole.
