Kes peab kandma kulud, kui üüripinnal läheb midagi katki või vajab hooldust mõni kodumasin? Sellele vastavad Delfi Ärilehes meie juristid Kelly Kallaste ja Aleksandra Tiidemaa.
Vastus sõltub nii võlaõigusseadusest, mis paneb paika laiemad raamid, kui ka konkreetsest lepingust. Hilisemate arusaamatuste ja vaidluste vältimiseks on oluline endale selgeks teha, millised kohustused lasuvad üürileandjal ja millised üürnikul.
Vaatame lühidalt rusikareeglid üle.
Üürileandja vastutab, et korter oleks elamiskõlbulik
Üürileandjal on kohustus tagada korteri, maja või muu pinna ehk õiguskeeles üürieseme korrasolek kogu üüriperioodi jooksul. See tähendab, et üürileandja peab säilitama eluruumi elamiseks sobivas seisus ja tegema kõik vajalikud parandused, et eluruum oleks elamisväärne. Näiteks torustiku, elektrisüsteemi või küttesüsteemi, aga ka katki läinud pesumasina või lekkiva boileri remondikulud tasub üldjuhul üürileandja.
Kui üürileandja puudustega ise ei tegele, võib üürnik need näiteks omal kulul kõrvaldada ja nõuda üürileandjalt kulutuste hüvitamist.
Üürileandjal pole korrashoiukohustust aga siis, kui puudus oli olemas juba eluruumi üleandmisel ja üürnik oli sellest teadlik või kui puuduse põhjustas üürniku sobimatu tegevus.
Üürnik peab käituma heaperemehelikult
Üürniku kohustus on kasutada eluruumi heaperemehelikult – hoolikalt ning sihtotstarbe kohaselt. See tähendab, et eelkõige peaks üürnik kasutama eluruumi elamiseks ning hoidma seda korras nagu elamiseks mõeldud eluruumi ikka. Korras tuba on muidugi keeruliselt mõõdetav väärtus – eriti, kui tulemust hindavad laps ja lapsevanem –, aga üldiselt saavad inimesed laias laastus aru, mida selle all silmas peetakse. Samas – me oleme ju kuulnud lugusid, mida teinekord üürnik korteriga teha võib.
Üürnikul on õigus üürikorteris külalisi võõrustada ning paigaldada sinna näiteks majapidamiseks vajalikke kodumasinaid. Lühidalt: tunda end nagu kodus.
Ilmselge, et mida kauem inimene korteris elab, seda rohkem tekib sinna ka märke, et ruumides on elatud. Heaperemehelikult kasutatud üüripinnal ei tohiks need märgid siiski ületada tavapärast kulumist. Selge on see, et pikka aega seina katnud tapeet ja põrandat kaunistanud vaip pole lõpuks enam päris sellised nagu poes ning nende vajaduse korral värskendamine on üürileandja mure.
Tavapärase kulumisega ei ole aga tegemist näiteks juhul, kui lapsed lisavad tapeedile omakäelisi mustreid. Või kui üürniku paigaldatud lisaradiaator tekitab põrandale või seinale kuumakahjustuse. Selliste probleemide lahendamine on üürniku vastutus.
On täiesti loomulik, et kui üürikorteris tekib pisipuudus või defekt, mille saab kõrvaldada väikese koristamise või hooldamisega, tegeleb selle murega üürnik. Pisipuudused on kõik need probleemid, mida saab likvideerida tolmu pühkimise, põrandate pesemise ja muude tavapäraste koristusvõtetega. Siia hulka kuulub ka lambipirnide vahetamine või kodumasinate elementaarne hooldus, näiteks pesumasina luugitihendi puhastamine ja katlakivi eemaldamine.
Kui puuduse kõrvaldamiseks on vaja juba väljaõppinud meistrimeest – nõudepesumasina tarkvaras ilmneb probleem, mida kahe nupuvajutusega ei paranda –, tegeleb murega üürileandja. Muide, ka kortermajade ventilatsiooniseadmete filtrite vahetamine ja putukatõrje teostamine vajavad eraldi väljaõpet ja seega pole tegemist pisipuudusega, millega saab tegeleda üürnik.
Lugege leping korralikult läbi!
Eelneva kõrval vastutab üürnik siiski puuduste eest, mis on tekkinud tema hoolimatusest või mõtlematusest. Kui pesumasin läheb katki, sest üürnik pesi seal naelikuid või midagi muud, mida ilmselgelt pesumasinasse ei panda, peab tema hüvitama ka remondikulud.
Üürileandjal ja üürnikul on võimalik kirjalikult kokku leppida, et lepingu lõppemisel kõrvaldab üürnik eluruumist ka tavalise kulumise jäljed või kannab sellega seotud kulud – tasub näiteks parketi lakkimise arve. Kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokkuleppe puudumisel üürnikul aga sellist kohustust ei ole. Lisaks võib ette näha üürnikule kohustuse puhastada korter lemmikloomaga seotud lõhnadest. Samas ei saa panna üürnikule lepinguga vastutust elustaimede säilitamise eest.
Kokkuvõttes tasub vaidluste vältimiseks enne üürilepingu sõlmimist vaadata kindlasti üle lepingutingimused, muu hulgas koristamiskohustus, ning veenduda, et üleandmise-vastuvõtmiseakt sisaldab fotosid või kirjeldusi ka üürikorteri olulistest puudustest, mis on olemas juba lepingu sõlmimise ajal.
Suurematest riketest tuleks üürnikul üürileandjat alati viivitamatult teavitada ning nõuda tolle tegutsemist, enne kui ta hakkab ise tegema parandusi või kulutusi.
