Tarbijatega veebilehe või mobiilirakenduse kaudu lepinguid sõlmivad ettevõtjad peavad edaspidi pakkuma eraldi „taganemisfunktsiooni“. Sellega antakse tarbijale lihtne ja kasutajasõbralik võimalus oma taganemisõiguse kasutamiseks ning tagatakse, et lepingust taganemine on sama lihtne kui selle sõlmimine.
Kehtiv regulatsioon muutub selgemaks
Oluline on märkida, et tarbijal on ka praegu õigus kauglepingust taganeda. Praegu kehtiva korra järgi võib tarbija sellisest lepingust taganeda 14 päeva jooksul ilma põhjust esitamata. Selleks esitab tarbija tavaliselt taganemisavalduse või muu ühemõttelise tahteavalduse. Paljud ettevõtjad on selle protsessi lihtsustamiseks juba loonud digitaalseid lahendusi, kuid nüüd muutub see samm kohustuslikuks.
Uus nõue tuleneb Euroopa Liidu direktiivist 2023/2673. Kuigi see direktiiv keskendub finantsteenustele, toob see kaasa muudatused ka taganemisõiguse regulatsioonis, mis laienevad kõigile internetipõhise kasutajaliidese kaudu sõlmitud kauglepingutele. Uute reeglite eesmärk on lihtsustada taganemisõiguse kasutamist, kohustades ettevõtjaid pakkuma oma internetipõhises kasutajaliideses spetsiaalset taganemisfunktsiooni.
Mõistet „internetipõhine kasutajaliides“ tuleb tõlgendada laialt ning kooskõlas digiteenuste määrusega. See hõlmab igasugust tarkvara, sealhulgas veebilehti või nende osi, ning rakendusi, sh mobiilirakendusi. Seetõttu kohalduvad uued nõuded kõigile veebis sõlmitud lepingutele.
Selgemad nõuded ettevõtjatele
Direktiivi kohaselt kehtivad taganemisfunktsiooni rakendamisel järgmised nõuded:
- taganemisfunktsioon peab olema selgelt märgistatud sõnadega „taganen lepingust“ või muu samaväärse ühemõttelise ja kergesti loetava tekstiga
- taganemisfunktsioon peab olema kogu taganemistähtaja jooksul pidevalt kättesaadav ning kasutajaliideses esile tõstetud viisil, mis tagab selle lihtsa leitavuse
- funktsioon peab võimaldama tarbijal esitada veebis taganemisavalduse, millega teavitatakse ettevõtjat lepingust taganemise otsusest
- taganemisavaldus peab võimaldama tarbijal lihtsalt sisestada või kinnitada oma nime, lepingu andmeid, millest soovitakse taganeda, ning elektroonilise kinnitusviisi andmeid
- kinnitamisfunktsioon peab olema selgelt märgistatud sõnadega „kinnitan taganemise“ või muu ühemõttelise ja kergesti loetava tekstiga
Pärast seda, kui tarbija on kinnitamisfunktsiooni kasutanud, peab ettevõtja viivitamata saatma tarbijale püsival andmekandjal (nt e-posti teel) kinnituse taganemisavalduse kättesaamise kohta. Kinnitus peab sisaldama taganemisavalduse sisu ning selle esitamise kuupäeva ja kellaaega. Tarbija loetakse taganemisõigust kasutanuks tähtaegselt, kui taganemisavaldus on esitatud enne 14-päevase tähtaja lõppu.
Veebilehe ning mobiilirakenduse vahendusel tarbijatega lepinguid sõlmivad ettevõtjad peaksid hindama, kas nende senine praktika vastab uutele nõuetele. Vajaduse korral tuleb seda täiendada.
Liikmesriigid peavad rakendama direktiivi ülevõtmiseks vajalikud meetmed alates 19. juunist 2026, kuid riigiti esineb erisusi.
Direktiiv on üle võetud Eesti õigusesse võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seadusega, mis jõustub 1. septembril 2026. Eestis tegutsevad ettevõtjad peavad tagama, et taganemisnupu nõue oleks täidetud ja toimiks hiljemalt 1. septembriks 2026.
Mis juhtub nõuete rikkumise korral
Eestis teostab järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Kui ettevõtja ei täida taganemisnupu nõudeid, võib amet teha ettekirjutuse nende täitmiseks. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib määrata sunniraha, mida võib rakendada korduvalt kuni nõuete täitmiseni. Uue seaduse kohaselt on taganemisnupu puudumise eest määratava ühekordse sunniraha maksimumsumma 9 600 eurot.
Taganemisnupu nõude rakendamine Balti riikides
Kuigi taganemisnupu nõue on sisuliselt ühtne kõigis Balti riikides, erineb selle rakendamine ajastuse ja järelevalve poolest. Leedus on vastavad muudatused juba jõustunud ja kohaldatavad alates 19. juunist 2026, mistõttu peavad ettevõtjad seal nõuetele juba täna vastama.
Eestis jõustub regulatsioon 1. septembril 2026, andes ettevõtjatele lühikese ettevalmistusaja. Lätis on seadusemuudatused seevastu veel menetluses ning eeldatavasti jõustuvad hiljem, kuid üleminekuperioodi ei ole ette nähtud, mistõttu tasub ka seal kohe valmistuda.
Erinevused ilmnevad ka sanktsioonides: Eestis võib nõuete eiramise korral määrata korduvat sunniraha kuni 9600 eurot, Leedus on trahvid madalamad ja teatud juhtudel on võimalik piirduda hoiatusega, samas kui Lätis võib rikkumine kvalifitseeruda ka ebaausaks kauplemisvõtteks, millega võivad kaasneda märkimisväärselt suuremad, kuni ettevõtja käibest sõltuvad trahvid.
