Kujutagem ette järgnevat olukorda: härra Schmidt on saksa maksuresident, kes on töölepingulises suhtes saksa maksuresidendist ühinguga. Otsustatakse, et hr Schmidti teadmisi ja oskusi vajatakse eesti grupiühingu käima lükkamiseks ning selleks saadetakse hr Schmidt Eestisse tööle. Füüsiliselt viibib hr Schmidt pool tööajast Eestis ning pool tööajast Saksamaal. Eesti ühinguga sõlmib saksa tööandja ka töötaja rentimise kokkuleppe. Hr Schmidt täidab oma olemuselt kahesuguseid ülesandeid – ühed on seotud juhtimisega ning seetõttu on hr Schmidt kantud ka eesti OÜ juhatuse liikmena äriregistrisse. Teised on klassikalised töölepingulised ülesanded. Kuidas nüüd teha nii, et maksustamise perspektiivist oleks kõik korras?
Miks on oluline tööülesandeid ja juhatuse liikme ülesandeid eristada?
Siseriiklikult maksustame juhatuse liikmeid ja töötajaid üpris sarnaselt – 22% tulumaks, 33% sotsiaalmaks, kogumispensioni makse (kui sellega on liitutud). Ainus erisus seisneb selles, et juhatuse liikme töötasult ei maksta töötuskindlustusmakset. Kui rahvusvaheline aspekt mängu tuleb, on eristamine kõvasti olulisem.
Printsiibis peaks maksuresident maksma makse kogu oma maailmatulu pealt. Kui nüüd töökoha riik soovib ka maksu saada, tekib topeltmaksustamine – olukord, kus ühe töötasu pealt võetakse seitse nahka. Sellist olukorda aitavad vältida topeltmaksustamise lepingud. Eestil on selliseid lepinguid sõlmitud üpris palju, seda ka Saksamaaga. Just topeltmaksustamise vältimise lepingute rakendamise kontekstis ongi töötasu ja juhatuse liikme tasu eristamine oluline. Neid tasusid reguleerivad erinevad artiklid, vastavalt artiklitele 15 ja 16. Juhatuse liikme tasude maksustamist reguleeriv artikkel 16 sätestab, et kui juhitakse eesti maksuresidendist ühingut, siis toimub ka maksustamine Eestis, isegi kui hr Schmidt asub parajasti Saksamaal, Balil või Kanadas.
Palgatöö maksustamine toimib topeltmaksustamise vältimise lepingute printsiibis nii, et seal, kus töötatakse, seal ka maksustatakse. Kuna hr Schmidt töötab pool ajast Saksamaal ja pool ajast Eestis, siis kuulub töötasu maksustamisele 50% ulatuses Eestis, 50% ulatuses saksa siseriiklike maksustamisreeglite järgi. Seega on oluline ära määratleda nt osanike otsusega, milline osa hr Schmidtile makstavast tasust on juhatuse liikme ülesannete täitmise eest ning ülejäänud osa loetakse tööülesannete täitmise eest saadavaks tasuks.
Mida arvab asjast MTA?
MTA värskeim seisukoht on üllatavalt paindlik. Vastavalt äriseadustikule ei ole kohustust juhatuse liikmele tasu maksta. Sellisel juhul ei ole tööülesannete ja juhatuse liikme tasude eristamine vajalik ning kogu tasu maksustatakse kui töölepinguliste ülesannete täitmise eest saadud tasu. Sellisel juhul loeb laias laastus see, kus füüsiliselt tööd tehakse (kas Saksamaal või Eestis) ning vastavalt leitakse ka maksustamisõiguse proportsioon Saksamaa ja Eesti vahel. Varasemalt on MTA asunud ka vastandlikule seisukohale, mille järgi tuleks juhatuse liikmele mingit tasu maksta, kuivõrd on vähetõenäoline, et isik võiks äriühingut filantroopsetel eesmärkidel täiesti tasuta juhtida. Ilmselt on muutus tingitud sellest, et praegusel juhul eksisteerib paralleelsuhtena juhatuse liikme suhtele ka töösuhe, mis tähendab, et Eesti ei jää tänu töösuhtest saadavale maksutulule tühjade pihkudega.
Seejuures tasub aga meeles pidada, et tööjõumaksude ja erisoodustuse tasumise ja deklareerimise kohustus on endiselt juriidilisel tööandjal ehk praegusel juhul saksa ühingul. Ühtlasi on saksa ühingul kohustus registreerida end mitteresidendist tööandjana. Samas on saksa ühingul võimalik volitada eesti ühing seda kohustust tema eest täitma.
Seega, kui füüsiline isik saadetakse välisriiki töötama ja ühtlasi ühingut juhtima, tasub aega võtta, et maksulepingut lugeda, tööprotsess ära määratleda ja numbrid ritta seada ning kokku lüüa. Vastasel juhul võib tabada halb üllatus, kus jagajale jäävad kõigest näpud.
