Soraineni advokaat Pirkko-Liis Harkmaa ja jurist Kairit Kuusemaa selgitavad Delfi Ärilehes tööintervjuu põhireegleid ning toovad välja, millised küsimused on lubatud ja millised mitte. Kuigi tööintervjuu võib tunduda olukorrana, kus kandidaadina tuleb vastata kõigele, seab seadus sellele selged piirid – küsida tohib ainult tööga seotud infot ning kandidaadil on õigus keelduda liiga isiklikest küsimustest.
Küsida tohib vaid seda, mis on tööks vajalik
Tööintervjuu keskne põhimõte on lihtne: hinnata kandidaadi sobivust ametikohale. See tähendab, et küsimused peavad puudutama oskusi, kogemusi ja tööga seotud olukordi.
„Tööandja võib küsida ainult neid andmeid, mille vastu on tal õigustatud huvi.“
Seetõttu ei ole lubatud küsimused, mis käsitlevad kandidaadi eraelu või veendumusi. Näiteks ei ole asjakohane küsida:
- kas kandidaadil on lapsi või kas ta plaanib neid saada;
- millised on tema poliitilised või usulised vaated;
- milline on tema tervislik seisund või kas ta võtab ravimeid.
Sellised küsimused ei anna infot tööalase sobivuse kohta ning võivad viia ebaõiglase kohtlemiseni.
Kandidaadil on õigus jätta vastamata
Oluline on meeles pidada, et intervjuu ei ole ühepoolne hindamine, vaid dialoog. Kandidaat ei pea vastama küsimustele, mis ei ole tööga seotud, ning võib vestlust sujuvalt tagasi tööalaste teemade juurde suunata.
„Kandidaadil puudub kohustus vastata küsimustele, millel puudub seos tööga.“
Praktikas võib see tähendada näiteks neutraalset vastust või selget, kuid viisakat suunamist: keskenduda oma kogemusele ja sellele, kuidas saab organisatsioonile väärtust luua.
Selged piirid loovad õiglasema värbamise
Kuigi teatud juhtudel võivad ka tundlikumad küsimused olla lubatud, peab tööandja suutma põhjendada nende seost tööga. Sama loogika kehtib ka taustauuringute ja isikuandmete kogumise kohta – piir jääb sinna, kus lõpeb tööalane vajadus ja algab põhjendamatu sekkumine eraellu.
Teadlikkus nendest põhimõtetest aitab nii tööandjal kui kandidaadil vältida eksimusi ning tagada, et värbamisotsused põhinevad tegelikel oskustel ja kompetentsil, mitte isiklikel asjaoludel.
