Meie vandeadvokaat Carri Ginter selgitas Postimehes terviseandmete kasutamise ja väljastamise õiguslikke küsimusi ning tervise infosüsteemi andmetele juurdepääsuga seotud probleeme. Ginter juhib tähelepanu sellele, miks on patsiendisaladuse kaitse oluline nii tervishoiusüsteemi toimimise kui ka inimeste usalduse säilitamise seisukohalt.
Vandeadvokaat meenutab hiljutist vaidlust terviseandmete kasutamise üle: „Alles mõni kuu tagasi vaidlesime selle üle, kuidas politsei neid andmeid küsib ja kasutab. Järgnenud kontroll tõi välja päringuid, mille õiguspärasus või tegemise viis tekitas küsimusi. Aga selle loo kõige olulisem õppetund ei olnud see, kas üks või teine ametnik tegi vale päringu. Õppetund oli lihtsam: terviseandmete puhul ei piisa vastusest, et meil oli neid tööks vaja. Patsiendisaladuse mõte ongi selles, et mõnikord oleks kellelgi teisel seda informatsiooni väga kasulik teada, aga ta ei saa seda.“
Kogu terviseandmetele ligipääsu loogika tuleb ümber pöörata, ütleb Ginter. „Praegu küsime pidevalt, millisele asutusele ja millistel tingimustel võiks veel terviseandmeid anda. Äkki küsime valet küsimust. Tervise infosüsteem peaks väljaspool ravi olema suletud. Mitte „juurdepääs on lubatud, kui kusagilt seadusest leiab aluse“, vaid vastupidi: patsiendisaladusele ligipääsu ei ole, välja arvatud seaduses ammendavalt nimetatud erakordsetel juhtudel.“
Ginter rõhutab, et patsiendisaladuse eesmärk ei ole üksnes privaatsuse kaitse, vaid ka usalduse säilitamine arsti ja patsiendi vahel. Tema sõnul võib usalduse vähenemine mõjutada inimeste valmisolekut arstile kogu vajalikku teavet avaldada või abi otsida. Artiklis arutleb vandeadvokaat ka terviseandmete kasutamise piiride, õigusselguse ning võimalike seadusemuudatuste üle.
