- Kas ehitusseadustiku muudatus muudab ümberehitamise ja taastamise reegleid?
- Mida peab omavalitsus enne kooli sulgemist läbi mõtlema?
- Kuidas aitab ohuprognoos omavalitsusel suunata piiratud ressursid just sinna, kus risk inimeste õigustele ja turvalisusele on kõige suurem?
- Kas ehituskeeluvööndi kitsenemine tähendab omavalitsustele suuremat vastutust?
- Kes jääb peale andmekeskuste konkurentsis?
Neile küsimustele otsime vastust allolevas uudiskirjas!
Ehitusseadustiku muutmise eelnõu täpsustab ümberehitamise ja taastamise reegleid
Ehitusseadustik on kehtinud üle kümne aasta ning selle rakendamisel on tekkinud mitmeid küsimusi, mis vajavad täpsustamist või selgemat lahendust. Eelnõu eesmärk ei ole süsteemi ümber kujundada, vaid seda ajakohastada ja muuta praktikas paremini toimivaks.
Oluline sisuline muudatus puudutab ümberehitamise mõistet, sealhulgas ehitise taastamise mõiste täpsustamist. Seni on praktikas levinud arusaam, et ümberehitamine eeldab hoone välisilme muutmist. Eelnõu selgitab, et selline käsitlus ei ole õige.
Loe ehitusseadustiku muutmise eelnõust edasi siit:
Mida peab omavalitsus enne kooli sulgemist läbi mõtlema? Riigikohtu lahend toob välja kriitilised vead
Riigikohtu 27. novembri 2025. aasta otsus Lääneranna valla koolireformi asjus annab kohalikele omavalitsustele selge sõnumi: koolivõrgu ümberkorraldamisel tuleb lähtuda lapse parimatest huvidest – haridus peab olema kvaliteetne, kättesaadav võimalikult kodu lähedal ning arvestama õpilaste erivajadusi.
Otsusest joonistub välja viis praktilist õppetundi, mis tasub igal omavalitsusel enne kooli sulgemise või ümberkorraldamise otsust läbi mõelda.
Loe õppetundidest lähemalt siit:
Ohuprognoos kui praktiline riskide kaardistamise ja prioriteetide seadmise tööriist
Ohuprognoos ei ole pelgalt dokument ega mõtteharjutus. See on praktiline tööriist, mis aitab omavalitsustel tegutseda targalt ja ennetavalt. Ohuprognoosi abil saab suunata piiratud järelevalveressurssi just sinna, kus ohu realiseerumise mõju oleks kõige suurem – inimeste õigustele, turvalisusele, tervisele ja heaolule.
Ohuprognoosi koostamine aitab omavalitsusel kaardistada kogukonnas esineda võivad ohud, mille ennetamine või maandamine on omavalitsuse ülesanne. Nii saab omavalitsus teha teadlikke otsuseid ja planeerida ennetavaid tegevusi just neis valdkondades, kus riskide realiseerumise mõju oleks suurim.
Ohuprognoosi koostamise põhimõtetest ja peamistest sammudest omavalitsusele loe lähemalt siit:
Ehituskeeluvöönd kitseneb, kuid vaidlused ei kao
Eesti rannikul ja veekogude kallastel on vanade detailplaneeringute elluviimise küsimus juba aastaid olnud ebamäärane. Looduskaitseseadus ei ole selles osas andnud üheselt mõistetavat vastust ning praktikas on kujunenud välja kaks vastandlikku tõlgendust. Kohtuvaidlused ja erimeelsused Keskkonnaametiga ei ole erandlikud.
Kavandatavad muudatused ei lahenda seda probleemi. Need muudavad küll ehituskeeluvööndi arvutusloogikat, kuid samal ajal kinnistavad seni vaieldava tõlgenduse seaduses.
Loe artiklist, milles muudatused täpsemalt seisnevad ja mida peaksid omavalitsused kindlasti tegema:
Kes jääb peale andmekeskuste konkurentsis? Ajaaken sulgub kiiresti
Birke Vahesaar
Andmekeskus ei ole lihtsalt üks ettevõte, vaid pikaajaline ja kapitalimahukas investeering. Ühe keskuse rajamine võib tähendada sadu miljoneid kuni miljardeid eurosid investeeringuid. Hea näide on Google’i andmekeskus Soomes Haminas, kuhu on investeeritud ligikaudu 4,5 miljardit eurot. Digitaalne majandus ei eksisteeri ainult pilves, vaid vajab väga konkreetset füüsilist taristut. Seega on andmekeskused saanud sama oluliseks kui teed, sadamad või elektrivõrgud.
Eesti kontekstis kerkib üha teravam küsimus: kas kohalikud omavalitsused suudavad sellest trendist osa saada või jäävad nad kõrvaltvaatajaks? Vastus sõltub sellest, kui teadlikult ja varakult suudetakse tegutseda.
Loe lähemalt, milline võiks olla omavalitsuste roll andmekeskuste rajamisel:
Küsimuste korral võtke meiega ühendust:
