Meie partner ja meditsiinivaldkonna juht Eestis Lise-Lotte Lääne kutsuti esinema Riigikogu täiskogu istungile, kus toimus olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Terviseandmete kasutamine ja väärkasutamine“ arutamine.
Lise-Lotte rääkis sellest, mida seadus terviseandmete kasutamisel lubab ja kus jooksevad selle piirid, keskendudes kaitsemeetmetele ning ühele põhimõttele, mis kipub kergesti ununema: igal andmetöötlustoimingul peab olema kehtiv õiguslik alus.
Tõsised probleemid andmekaitse põhimõtete mõistmises ja rakendamises
„Ütlen kohe ära, et mulle isiklikult meeldib Eesti terviseandmete kogumise praktika väga. See on olnud meie visiitkaart ja teenäitaja paljudele teistele riikidele. Just eelmine nädal kutsuti mind Budapesti rääkima, kuidas Eestis terviseandmeid digitaalselt kasutatakse, ja mida kõike tehakse. Praegusest diskussioonist ma neile muidugi ei rääkinud, rääkisin ainult headest asjadest,” tõi Lise-Lotte välja Eesti terviseandmete süsteemi kui rahvusvaheliselt tuntud eduloo. Ta nentis ka, et praegune arutelu terviseandmete kasutamise üle on toonud esile tõsised probleemid andmekaitse põhimõtete mõistmises ja rakendamises.
Lise-Lotte tõi parlamendile välja kolm peamist sõnumit:
- Terviseandmete kogumist ja kasutamist tuleb kavandada tervikuna, mitte üksikute sätete kaupa.
- Terviseandmetele juurdepääsuks kriminaalmenetluses peab olema piisavalt täpne õiguslik alus ning iga taotlus peab olema põhjendatud rangelt vajaliku meetmena.
- Kohtu loast üksi ei piisa. Kaitse peab hõlmama ka juurdepääsu ulatust, inimese hilisemat teavitamist, tõhusaid õiguskaitsevahendeid ning kontrolli andmete edasise kasutamise ja avaldamise üle.
Euroopa terviseandmeruum avab uusi võimalusi, kuid eeldab tugevat andmekaitset
Lise-Lotte sõnul on teema eriti ajakohane seoses Euroopa terviseandmeruumiga (EHDS), mis muudab terviseandmed kogu ELis senisest palju laiemalt kättesaadavaks nii patsientide ravis, teadusuuringutes, innovatsioonis kui ka poliitikakujundamises.
„See loob suuri võimalusi. Kuid nii Eestis kui ka ELi tasandil kehtib sama põhimõte: inimesed toetavad oma terviseandmete laiemat kasutamist ainult siis, kui reeglid on selged, andmeid kasutatakse rangelt kindlaksmääratud eesmärkidel ning nende kaitse on tegelik ja tõhus.“

Istungil esinesid ka Eesti 200 fraktsiooni esindaja Riigikogu liige Irja Lutsar, Tartu Ülikooli Kliinikumi südamekliiniku juht Alar Irs ning Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Egert Belitšev.
Lise-Lotte ettekandega saab täismahus tutvuda siin.