1. oktoobril toimus Nordic-Baltic AML / FinCrime & Tech Conference 2025 I osa.

Meie Eesti kontori majanduskuritegude ennetamise ja uurimise valdkonna kaasjuht, vandeadvokaat Albert Linntam rääkis juhatuse ja riskijuhtimise vastutusest reaalsete kohtuasjade valguses – näidetega õppetundidest Eestis, Lätis ja Leedus.

Albertil on üle kümne aasta Baltikumiülest kogemust suurte pettusejuhtumite uurimisel ja siseauditite läbiviimisel – muu hulgas juhtis ta hiljutist Eesti Energia erikontrolli. Ta on esindanud kliente mitmetes tähelepanuväärsetes pettuse ja vastavusega seotud kohtuasjades, pakkudes haruldasi teadmisi selle kohta, kuidas Balti riikide kohtud tõlgendavad juhatuse ja riskijuhtimise vastutust.

Meie partner ja Eesti kontori majanduskuritegude ennetamise ja uurimise valdkonna juht Norman Aas modereeris paneeli „AI/AML & RTS õigusloome – õigused, proportsionaalsus ja riskid jt olulised aruteluteemad rahapesu tõkestamisel”. Paneelis keskenduti sellele, kuidas rahapesuvastane tegevus läheneb rahapesule riskipõhiselt, kuid see tegevus ise kätkeb samuti riske – eelkõige põhiõiguste liigseks piiramiseks.

Paneelis rääkisid kaasa valdkonnaeksperdid Maksu- ja Tolliametist, LHV pangast, Wallesterist ja Rahandusministeeriumist.

Norman võttis paneelist kaasa järgmised mõtted:

  • AML AI tööriistad on EL tehisaru määruse mõttes „kõrge riskiga” süsteemid – nende juurutamine eeldab põhjalikku juriidilist ja tehnilist valideerimist.
  • Eesti riigiametites ei toimi hetkel teadaolevalt ühetgi tõsiseltvõetavat AI tööriista – puudub ka ühtne register riigi kasutatavate AI süsteemide kohta, see tuleb alles luua.
  • „Musta kasti“ probleem – usaldusväärsus eeldab arusaadavust. Nii AI kui ka riigiasutuste tegevus peab olema läbipaistev ja arusaadav, vastasel juhul tekib paratamatult umbusk nende tegevuse suhtes.

Fotod: Väino Reintamm / EseCom International