- Kas kõik sinu tulud ja mahaarvamised on eraisiku tuludeklatsioonis õigesti kirjas?
- Kas maksuamet läheb maksumenetlustes inimeste privaatsfääri kaardistamisega liiga kaugele?
- Kuidas hinnata, kas praegu on õige aeg oma äriga välisriiki minna, ning kuidas mõjutavad seda maksuriskid, -kulud ja erinevate riikide regulatsioonid?
Neile küsimustele otsime vastust allolevas uudiskirjas!
Eraisiku tuludeklaratsiooni meelespea
Eraisiku tuludeklaratsiooni hooaeg on jälle avatud. 2025. aasta deklaratsiooni täites tasub tähelepanelikult üle vaadata nii finantsvara, sealhulgas krüptovara tehingud ja investeerimiskonto liikumised, kui ka üüritulu ja kinnisvara müük – eriti tänavu, mil maksuamet on neile teemadele oma fookuse suunanud.
Käime üle tulu deklareerimise põhitõed, praktilised sammud ja tavalisemad komistuskohad. Meie soovitus: küsi endalt need kontrollküsimused, kui 2025. aastat peas läbi käid ja deklaratsiooni täidad:
- Kas mul on finantsvara, sealhulgas krüptot, ning kas olen seda juba või saaksin seda edaspidi valitseda investeerimiskonto süsteemi kasutades?
- Kas olen saanud tulu välismaalt, sealhulgas kas sellelt on tulumaksu juba kinni peetud või maha arvestatud?
- Kas kolisin Eestisse või vastupidi Eestist ära mujale püsivamalt elama ehk kas minu maksuresidentsus on muutunud?
- Kas ma olen välja üürinud või maha müünud Eestis asuvat kinnisvara?
- Kas mul on õigusi tulust mahaarvamisi teha, olen ma näiteks tasunud koolituskulusid, teinud sissemakseid pensioni III sambasse või üürinud välja eluruumi?
Milliste varaliikide kohta tuleb maksuametile ise infot anda ja mida kindlasti üle kontrollida, vaata järele artiklist:
Kas üürileandja tohib teada, mida üürnik Woltiga süüa tellis?
Hanna Esko, Brigita-Liisa Piipuu, Sirle Orav-Hinno
Hiljuti ilmus Eesti Ekspressis artikkel „Maksuameti taktika: Wolti tellimused paljastavad üüripettureid“, kus maksuameti jaoks said keskseks tõendiks üürikorteris elava üürniku kümned Wolti tellimused menetluses, mis oli algatatud hoopistükkis üürileandja suhtes.
Tekib küsimus, kas väiksemate maksuõigusrikkumiste tuvastamiseks on ikka põhjendatud füüsiliste isikute igapäevaelu peensusteni lahtivõtmine, seda enam, et isik ise sellest teada ei pruugi saadagi.
See juhtum ei ole üks halb näide. See on järjekordne märk sellest, kuidas riigivõim on hakanud privaatsust käsitlema ressursina, mitte põhiõigusena. Siseministeeriumi arendatav kaameravõrk ning rahapesu andmebüroo superandmebaas on mõned, kuid selged näited süsteemsest puudujäägist riigivõimu teostamisel.
Mis menetluses juhtus ja kas privaatsfääri piire on hakatud paremini mõistma, loe edasi artiklist:
Välisturgudele laienemine: Kui jala ukse vahele saad, on võit magus
Taskusaate „Soraineni sagedus“ seekordses osas soovitasid meie maksutiimi juht Kaido Künnapas ja platvormi Montonio kaasasutaja Rasmus Õisma, et rege rauta suvel, äriga laiene välisriiki, kui koduriigi majandus on talveunes – Eesti puhul on just praegu selleks soodne aeg.
„Balti riikide SKT maht on veidi üle 100 miljardi. Poola on üksi ühe turuna juba 6 korda suurem. Kui tahad suurt äri teha, siis pead laienema. Eesti turul hakkab igav,“ ütleb Õisma. 2018. aastal asutatud Montonio ambitsioon on suur – riskikapitali kaasatakse 20 miljonit eurot aastas ning iga uue investeerimisringiga võetakse ette uus riik, kuhu laieneda.
Millal tasub ettevõttel välisturule laienemist kaaluda ning millele enne otsustamist kindlasti mõelda?
Mis on veel uut?
Ilmusid meie maksukaardid, mis on väärt lugemine nii ettevõtjatele, maksuspetsialistidele kui ka investoritele:
Taxes in a Nutshell 2026 – äriühingute maksustamine Eestis, Lätis ja Leedus
Employee Share Option Card 2026 – optsiooniprogrammide maksustamine
Transfer Pricing Card 2026 – siirdehindade nõuded Balti riikides
Teistsuguses vormis tiimitöö
Meie maksutiimi käis savivoolimise töötoas, kus saime proovida kätt milleski täiesti teistsuguses. Savivoolimine nõudis tähelepanu, kannatlikkust ja koostööd – väärtused, mis on meie töö igapäevane osa ning mis said seekord uues, loovas võtmes proovile pandud.
Elukestev õpe ei tähenda ainult teadmisi maksumaailmast, vaid ka oskust märgata uut, kogeda teistsugust ja tugevdada tiimisidet nii, et igaüks tunneb end hoituna ja väärtustatuna.
