Soraineni asutaja ja Soome reservohvitser Aku Sorainen ning jurist Ulrika Paavle käsitlevad Postimehes ilmunud arvamusartiklis Eesti relvapoliitika eesmärke muutunud julgeolekuolukorras.
Eesti relvapoliitikat ei saa enam kujundada loogikaga, nagu oleks peamine oht juhuslik sisejulgeoleku intsident. Tänases julgeolekuolukorras peab see toetama laiapõhjalist riigikaitset – eelkõige läbi oskuste, kogemuse ja valmisoleku, kirjutavad autorid.
„Relv ei ole üksnes kõrgendatud ohuga ese – selle käsitsemise oskus on osa laiapõhjalisest riigikaitsest.“
Ajalooliselt on relvi Eestis käsitletud pigem ohuna – esmalt okupatsioonivõimule, hiljem organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi kontekstis. Täna on julgeolekuoht aga muutunud ning peamine risk tuleb väljastpoolt. Relvapoliitika keskne eesmärk peaks olema kaitsetahte kasvatamine. See ei teki abstraktsetest üleskutsetest, vaid praktilistest oskustest ja kokkupuutest riigikaitsega.
„Kaitsetahe ei ole ainult hoiak – see on teadmine, mida inimene päriselt teha saab, kui olukord seda nõuab.“
Autorid toovad esile ka praktilised kitsaskohad, nagu piiratud ligipääs väljaõppele ja lasketiirude vähesus, ning arutlevad senise lähenemise üle, kus relvaluba käsitletakse pigem privileegina.
Samas näitavad teiste riikide kogemused, et relvakultuuri arendamine ja turvaline väljaõpe ei pea tähendama suuremaid riske. Relvapoliitika roll peaks olema luua keskkond, mis soodustab vastutustundlikku relvaoskust ja tugevdab ühiskondlikku vastupanuvõimet.
Loe täispikka artiklit Postimehes.
Autorid rääkisid samal teemal ka Postimees TV veebisaates.
