Riigikogus arutlusel olev seadusemuudatus piirab oluliselt kannatanutest äriühingute võimalusi oma õigusi kaitsta, kirjutab meie vandeadvokaat ja majanduskuritegude valdkonna kaasjuht Albert Linntam.
Kriminaalmenetluse seadustiku eelnõu järgi võib kriminaalasja lahendav kohus jätta läbi vaatamata kannatanu tsiviilhagi, kui „see oma mahukuse või keerukuse tõttu takistaks kriminaalasja kiiret lahendamist“ ning kannatanu on kohtu arvates „võimeline enda huvisid kaitsma muus menetluses“.
See pealtnäha tehniline muudatus toob kuriteo ohvriks langenud ettevõtjatele kaasa palju lisakulusid ning tagatipuks koormab ka kohtusüsteemi.
Kui mõni ettevõtte juhtivtöötaja paneb toime majanduskuriteo, kaasnevad sellega tõsised tagajärjed mitte ainult kuriteo toimepanijale, vaid ka äriühingule ning tihti ka teistele juhtivtöötajatele. Kuriteo ilmnemisel peab juhatus läbi viima sisejuurdluse, selgitama välja teised kaasosalised ning tegema aja survel kriitilisi valikuid.
Vastasel juhul on osanike, investorite, kindlustusandjate ja ametiasutuste etteheited juhatuse liikmete endi aadressil vaid aja küsimus.
Praktikas tähendab see sageli kuude kaupa öösse venivaid tööpäevi ja hiiglaslikke kulusid õigusabile, et anda prokuratuurile lühikeses ajaraamis kvaliteetne sisend. Ilma ettevõtte tõsise pingutuseta on kriminaalmenetlus keerukates asjades Eestis sama hästi kui hukule määratud – riigil lihtsalt napib ressurssi tuhandete dokumentideni kõrguvatest heinakuhjadest nõelte üles otsimiseks.
Kui tohutu eeltöö on tehtud ja materjal jõuab uurijateni, kulub lõpliku kriminaaltoimiku kokkupanekuni ja süüdistuse kohtusse saatmiseni tavaliselt veel ca 2–5 aastat.
Alles siis hakatakse kriminaalmenetluses esimest korda arutama äriühingu tsiviilhagi näiteks kahju hüvitamiseks, mille lahendab sama kohtunik suures osas samade tõendite pinnalt, mille alusel mõistab ta süüdlasele ka karistuse. Enne lõpliku kriminaaltoimikuga tutvumist ei ole kannatanutel pahatihti mõtet tsiviilkohtusse pöörduda, näiteks kui pole teada, kellele on ettevõttest varastatud raha edasi kantud.
Kohtunikele topelttöö
Plaanitav seadusemuudatus hakkab praktikas tähendama seda, et kriminaalkohus lükkab kannatanutest äriühingute tsiviilhagid pärast aastatepikkust ootamist enda töökoormuse vähendamiseks praktiliselt alati tagasi ning suunab ettevõtjad vaidlema tsiviilkohtusse.
Kuigi kriminaalasja lahendava kohtuniku seisukohalt oleks see mugav lahendus, teeb see tõsise karuteene nii ettevõtjatele kui ka kohtusüsteemile laiemalt. Ettevõtjale tähendab tsiviilkohtusse pöördumine kümneid tuhandeid eurosid lisakulusid koos täiendava ooteajaga kõikides kohtuastmetes kokku ca 5–7 aastat.
Lisaks tähendab see kümneid, kui mitte sadu lisatunde tööd tsiviilkohtunikule, kes peab hindama ja koguma samu tõendeid, mille tema kolleeg on kriminaalasjas juba läbi töötanud.
Eelnõuga adresseeritavat probleemi ehk kriminaalasjade aegumist menetluse venimise tõttu saab lahendada ka teisiti, näiteks andes kohtunikele võimaluse lahendada tsiviilhagi kriminaalasjas eraldi pärast süüdimõistva otsuse tegemist.
Olukorras, kus kaitsekulude suurendamiseks ja õigussüsteemi kulude kärpimiseks on jäänud alles vaid kõige radikaalsemad sammud – valime inimeste koondamise ja kohtumajade sulgemise vahel –, kas ettevõtjatele lisakulude ning niigi inimvõimete piiril töötavatele kohtunikele tarbetu topelttöö tekitamine on ikka mõistlik?
