Kas Eestile kujutaks ohtu, kui ERRi nõukogu ja juhatuse paneks paika Kreml? Nii küsisin eile retooriliselt ERRi ajakirjanikult, kes uuris, milles seisneb oht meie julgeolekule, kui Eestis asuv kirik on administratiivselt (organisatsiooniliselt) seotud mõne Eestile ohtu kujutava välisriigi usujuhi või kirikuga, kirjutab meie partner Allar Jõks Postimehes avaldatud arvamusloos.
Eile arutas riigikohus viieliikmelises koosseisus presidendi taotlust tunnistada põhiseadusevastaseks kirikute ja koguduste seaduse (KiKoS) muudatused, millega kohustatakse Eestis asuvat usuühingut katkestama organisatsioonilised ja majanduslikud sidemed välisriigis asuva usujuhi või keskusega, mis kujutab ohtu Eesti riigi julgeolekule või põhiseaduslikule või avalikule korrale.
Tuleb tunnustada presidenti, kes saatis ühiskonnas tugevat vastukaja leidnud seaduse riigikohtusse põhiseaduspärasuse kontrolli. Samuti riigikohtu kohtunikke, kelle küsimused näitasid põhjalikku ettevalmistust ja soovi see vaidlus lahendada nii riigi julgeolekut kui ka usuvabadust kahjustamata. Esindasin valitsust.
Kuivõrd kohtuistungi otseülekanne on järelvaadatav, pole mõtet istungit ümber jutustada. Kirjutan mõtteid, mis istungil riigiõiguslikult ja riigikaitseliselt kõige põnevamad tundusid.
Muudatus puudutab vaid alluvus- või sõltuvussuhet
Selle vaidluse üks peamine teema oli istungil, kas seadusega keelatakse usklikel viljeleda oma usku. Vaidluse all olev muudatus ei keela usku, ei piira palvust ega sekku usuõpetusse. Seadus tõmbab punase joone sinna, kus Eestis tegutsev usuline ühendus on alluvus- või sõltuvussuhtes välisriigis asuva vaimuliku keskuse või juhiga, kes kujutab endast ohtu Eesti riigi julgeolekule.
Vaidluse all ei ole, et Eesti Kristliku Õigeusu Kiriku (EKÕK) eestseisja ja piiskopid määrab Venemaa Õigeusu Kirik (VÕK). VÕK otsused on EKÕKile kohustuslikud. EKÕKi tuleb juhtida patriarhi käskkirjadest lähtudes, kõik EKÕKi täiskogu otsused peab enne kogudustele saatmist kinnitama patriarh. Usulistes kogukondades on vaimulike keskuste ja vaimulike juhtide autoriteet ülitugev. Paavst, patriarh või muu vaimulik juht ei ole lihtsalt administratiivne juht, vaid eeskuju ja vaimne suunanäitaja. Tema öeldu ei ole üks arvamus paljudest, vaid selle järgi kujundatakse arusaamu heast ja halvast ning õiglasest ja ebaõiglasest.
Seetõttu pole pealkirjas esitatud võrdlus ERRi sõltuvuse ohtlikkusest Eesti julgeolekule juhuslik. Nii jõuame riigikohtus peetud vaidluse ühe põhiküsimuseni: kas Eesti riik peab taluma, et siin tegutsev usuline või ilmalik ühendus allub autoriteedile, kes kasutab oma mõju Eesti põhiseaduslikku korda ohustava vaenuliku ideoloogia levitamiseks ja õigustamiseks, nagu ta on seda teinud ka mitmel pool mujal, sest ta tugineb usuvabadusele? Või on riik õigustatud (kohustatud?) looma õigusraamistiku näiteks KiKoS-i vaidlusaluste sätete näol, et selliseid ohtusid maandada?
Sundlõpetamine on viimane abinõu
Vaidluse all olevate sätete põhiseaduspärasuse hindamisel kaalutakse ühelt poolt usuvabadust ja teisalt riigi julgeolekut. Seejuures on tähtis, mida täpselt kaalukausile pannakse. Oponendid levitavad arusaama, et seaduse jõustumisel kohe sundlõpetatakse puudutatud usuühingud. See ei ole nii. Sundlõpetamine on viimane abinõu. Kõigepealt tuleks pädeval julgeolekuasutusel tuvastada välisriigi vaimulikust keskusest lähtuv konkreetne oht riigi julgeolekule. Seejärel teavitatakse Eesti usulist ühendust ja tal on võimalik ise katkestada majanduslikud või organisatsioonilised sidemed välisriigi vaimuliku keskusega. Kui sellest keeldutakse, siis tuleb haldusmenetluses selgelt ära näidata, et usulisel ühingul on sõltuvussuhe. Alles seejärel jõutakse sundlõpetamise menetluseni, mis toimub kohtus, see tähendab, et otsust sundlõpetamise kohta ei tee valitsus, vaid kohus.
Sellest tulenevalt ei peaks ühele kaalukausile panema usuühingu sundlõpetamist ja riigi julgeolekut. Õige oleks panna ühele kaalule usuühingu kohustus katkestada alluvussuhted ohuks oleva välisriigi keskusega ja riigi julgeolek. Ja kui siit edasi küsida, kumb on olulisem – kas usuühingu soov olla ka edaspidi allutatud näiteks VÕKile? Või on olulisem Eesti julgeolek? Siin võib igaüks ise edasi mõelda.
Ausalt öeldes ei saanud ma eile kohtuistungil aru, miks on EKÕKile niivõrd oluline olla alluvussuhtes ja juhitud teisest riigist.
Just tuli teade, et riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium andis asja arutamiseks riigikohtu üldkogule. Riigikohtu põhjenduste kohaselt tekkisid kolleegiumil põhimõttelist laadi erimeelsused, mistõttu asuvad KiKoS-e põhiseaduspärasust kaaluma kõik riigikohtu kohtunikud. See kinnitab, et riigikohus võtab seda küsimust väga tõsiselt. Kuidas saakski see olla teisiti, kui kaalul on nii palju.
Põhiseaduses toodud õigusi ei tohiks tõlgendada nii, et nende kattevarjus saab seada ohtu Eesti põhiseadusliku korra. Sest põhiseadus ei ole enesetapuleping.
2001. Mu esimene kohtuistung riigikohtus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses oli aastal 2001. Veerandsada aastat…
Loe arvamuslugu ka Postimehest või Õhtulehest.
Loe Allari kommentaare samal teemal Postimehest ja „Aktuaalsest kaamerast“.
