Meie partner Allar Jõks selgitas tuulikuvaidluste tuules „Terevisioonis“, mis on avalik huvi.
Jõksi sõnul ei ole avaliku huvi ja ülekaaluka huvi mõisteid üheski seaduses defineeritud ja neid tuleb igas konkreetses menetluses kaaluda. „Kindlasti ei tohi avalikku huvi samastada avaliku arvamuse või avaliku õiglustundega, sest nagu me teame, on avalik arvamus väga kergesti kujundatav. Kui teha avaliku arvamuse uuring, et kui paljud eestimaalased tahaksid, et meie maksud oleksid madalamad ja kõik avalikud teenused tasuta, siis ma arvan, et enamus tahaks. Aga ega selle järgi ei saa riiki juhtida.“
„Kui me hakkame avaliku arvamuse põhjal otsuseid vastu võtma, siis tihtipeale võidab karjuv vähemus ja kaotab vaikiv enamus, kes lihtsalt ei tee häält või kelle arvamust ei kuulata“, tõi ta välja teise ohukoha.
Jõks rääkis, et kohtupraktikat, sealhulgas riigikohtu praktikat, avaliku huvi sisustamise kohta on palju, aga need ei ole igasse kaasusesse ülekantavad. „Oluline on see, et avalik huvi on midagi sellist, mis aitab sõnastada või saavutada Eesti riigi seisukohast olulisi hüvesid,“ rõhutas ta, „see on põhiseaduse preambulast tulenev Eesti riigi eesmärk. Et Eesti riik oleks pandiks tulevastele põlvedele, et riik tagaks kultuuri ja eesti rahvuse säilimise.“
Ülekaalukas avalik huvi on Jõksi sõnul midagi sellist, millest tõuseb Eestile suurem hüve.
Huve tuleb põhjalikult kaaluda
Vandeadvokaadi sõnul ei tohi aga unustada, et avalik huvi ei domineeri erahuvi üle ja vastupidi. Seetõttu on võtmetähtsusega vastava menetluse läbiviimine, kus kõiki huve korralikult kaalutakse.
„Õiguskantsleri seisukoht on, et avalikule huvile tuginedes ei saa mingit asja lihtsalt ära keelata, vaid seda tuleb planeeringu menetlustes vaadata. Kas tuulik tekitab tervisekahjustus? Kui ta tekitab, siis peaks hakkama kaaluma seda, et kumb on olulisem, kas energiajulgeolek või see, et inimesed oleksid terved,“ ütles Jõks.
Oluline on mitte anda ühelegi huvile ega õigusele teiste suhtes domineerivat tähendust, leidis meie partner. „Kõik peavad olema kaasatud ja kõik mõjud hinnatud. Ja seda mitte loosungitele tuginedes, et näiteks looduskaitse või riigikaitse on kõige olulisem, vaid ratsionaalselt kaaludes.“
