Alates 2017. aastast valib riigi äriühingute nõukogude liikmeid nimetamiskomitee, kuid valitsus leiab, et see ei tööta. Rahandusminister Jürgen Ligi (RE) on saanud ülesandeks teha aasta lõpuks ettepanekud, kuidas nimetamiskomitee korda muuta, vahendab „Aktuaalne kaamera“.
Meie partner Allar Jõksi hinnangul on etteheited nimetamiskomitee korrale arusaamatud. Otsuse nõukogu kooseisu kohta teeb minister ja nõukogus on ka ministeeriumite esindajad.
„Alati on võimalik kehtiva seaduse alusel need nõukogude liikmed tagasi kutsuda, olemas on kõik n-ö tagatised selleks, et vastutust rakendada,“ ütles Jõks „Aktuaalses kaameras“. „Meil on viimaste aastate jooksul ikka väga palju ma ütleks suvalisi inimesi ministriteks saanud, kas me siis sellepärast hakkame kohe ümber korraldama ministrite ametisse nimetamist?“
Postimehes ütles Jõks, et jamad äriühingutes võivad tekkida näiteks sellest, et nõukogu liikmed ei täida oma kohustusi kohusetundlikult. Ministri kui äriühingu üldkoosoleku korraldused võivad olla vastuolulised, ebaselged või isegi õigusvastased. Tema sõnul oleks vastuoluline näiteks korraldus, suunis või ootus äriühingule, et tulemus tuleb saavutada ükskõik mis hinnaga.
„Praegu jääb arusaamatuks, kas soovitakse taastada parteiline nimetamine, nagu see oli riigi äriühingute puhul kuni 2016 ja milline see on parteilise toiduahela osana munitsipaaltasandil tänaseni, vaadakem näiteks Tallinna linna äriühingute nõukogude koosseise,“ ütles Jõks.
Probleemi kese ei ole selge
Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjoni istungil ütles Jõks, et tuginedes koalitsioonipoliitikute väljaütlemistele, puudub tal arusaam, mis on see probleem, mida lahendama hakatakse. „Kas probleem on selles, et riigi äriühingu nõukogu liikmed on ebaprofessionaalsed? Või on probleem sellest, et neid ei saa tagasi kutsuda, mis ei vasta tõele, kuna seadus seda võimaldab? Või on probleem selles, et nad ei täida oma kohustusi ehk ei käitu nii nagu riigivaraseadus ja ka äriseadustik ette näeb? Või on probleem selles, et neile antakse vastuolulisi, ebaselgeid juhiseid omaniku esindaja ehk siis vastava ministeeriumi või ministri poolt? Seal võib olla neli-viis erinevat probleemi, millest igaühel neist oleks erinev lahendus.“
Kuna probleemi kese pole selge, ei saa Jõksi sõnul hakata ka seadust muutma, arvestades Eesti õiguspoliitika arengusuundadega aastani 2030. Kui aga ikkagi hakata seadust muutma, eesmärgiga muuta riigi äriühingute juhtimist paremaks, tuleks Jõksi sõnul läbi teha põhjalik nii-öelda valge raamatu poliitika kujundamine, sest vastasel juhul poleks seaduse muutmine põhjendatud.
