Hijuti toimus USA ülemkohtus väga oluline kuulamine asjas, mis mõjutab USA demokraatiat, sh võimude lahusust ja määratleb president Trumpi võimu ulatust, kirjutab Postimehes meie partner Allar Jõks.
Taustaks. USA põhiseaduse 14. muudatuse kohaselt on kõigil USAs sündinutel sünnijärgne õigus USA kodakondsusele. President Trump teatavasti otsustas ametisse astumisel, et ebaseaduslikult riiki sisenenute lastele see õigus ei laiene ja neid võib välja saata. Mitmed madalama astme kohtud peatasid Trumpi väljasaatmisotsused ja nüüd on vaidlus ülemkohtus.
Lisaks sisulisele vaidlusele, kas ebaseaduslikult riiki sisenenute järeltulijatele laieneb sünnijärgse kodakondsuse õigus, on see vaidlus kindlasti laiema mõjuga. Esiteks on küsimus selles, kas president Trump on seotud ehk peab järgima USA ülemkohtu 127-aastast praktikat, mis jaatab sünnijärgset kodakondsust. Trump teatavasti on end lahti sidunud kohustusest järgida kohtute loodud pretsedente.
Teine vaidlusalune küsimus seisneb selles, kas madalama astme kohtud saavad anda korraldusi või ettekirjutusi, mis peatavad presidendi otsuste täitmise kohtuvaidluse ajaks.
Kolmas ja ehk kõige kaalukam on küsimus, kas president saab järjekindlalt täitevvõimu teostamisel minna mööda ja eirata seadusandjat ehk Kongressi ja juhtida riiki oma korraldusega (dekreetidega), tuginedes erakorralisele olukorrale.
Trump on ametis oldud ajaga andnud taolisi korraldusi rohkem kui paljud eelmised presidendid terve ametiaja jooksul kokku.
Eilsel kuulamisel ülemkohtus ilmnesid kohtunike erimeelsused selles küsimuses. See pole imekspandav, arvestades seda, et kohtu koosseis jaguneb demokraatlikuks ja konservatiivsemaks, sõltuvalt sellest, milline president on kohtunikud ametisse nimetanud. Otsust on oodata suve alguses.
Eesti oma dilemma
Trumpil on muret tekitavalt palju austajaid ka Eesti ametnike ja otsustajate hulgas. Näiteks numbrituvastuskaamerate kasutamist olukorras, kus seadusandja riigikogu näol on sellest protsessist kõrvale jäetud, õigustatakse Eestis samamoodi: „Põrgu see põhiseadus, meie kaitseme avalikku korda ja elusid.“
Üks hiljuti veel valitsusliitu kuulunud riigikogu liige teatas koguni, et igaüks (sh õiguskantsler), kes nõuab kaamerate kasutamist kooskõlas põhiseadusega, kaitseb tegelikult pätte. Meenutame, et riigikogu liige annab ametisse astudes vande jääda ustavaks Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale.
Vaidlus numbrituvastuskaamerate kasutamise õiguslike piiride üle ei ole lihtsalt üks juriidiline nüanss. Sellest oleneb, kas tulevikus peab ametnike ja täitevvõimu tegevus olema kooskõlas põhiseadusega. Või vastupidi…
Demokraatia ei vaja oma ellujäämiseks mitte ainult tugevat institutsioonilist raamistikku – põhiseadus, kohtud jne. See nõuab kultuuri, mis väärtustab põhiseadust ja ustavust sellele (Jonathan Stumption).
Kultuurist kõik algab. Ja võib ka lõppeda.
