Meie partner Carri Ginter käis Raadio Kuku „Hommikuraadios“ rääkimas liigsest jälgimisest, täpsemalt numbrituvastuskaameratest.
Ginteri sõnul on olukord väga tõsine. „Olukord on eriti tõsine sellepärast, et inimesed ei saa aru, miks see üldse tähtis on. Aga kaameratega jälgimine on esiteks räige vabaduse piiramine ja teiseks on see ka psühholoogiliselt ohtlik. Me räägime hästi palju vaimsest tervisest. Räägime sellest, kuidas näiteks töö juures või koolis tuleb inimestega käituda. Aga tehnoloogilisel järelevalvel on ka väga tugev negatiivne mõju vaimsele tervisele.“
Saatejuhi kommentaari peale, et ta ei tunne, et tema vaimne tervis oleks kõnealuste kaamerate tõttu kannatanud, ütles Ginter, et ka tema ei muretse eelkõige enda, vaid näiteks otsustajate pärast, kes on muutunud šantažeeritavaks.
Kaameraid kasutati ebaseaduslikult „kogemata“
Kuidas on aga saanud juhtuda, et PPA on ebaseaduslikult ja laialdaselt kasutanud numbrituvastuskaamerate süsteemi?
„Ma arvan, et see on juhtunud täpselt nii nagu Belitšev ütles, kogemata. Privaatsuse tähendus on aja jooksul kasvanud. Meil on tulnud andmekaitsemäärustik, muud asjad. Inimesed teevad juba nalja, et miks ei tohi lapse sünnipäeva internetis avaldada. See süsteem algaski orgaaniliselt Schengeni reeglitest, mis on mõeldud riigi välispiiri kaitseks. Seal ongi hästi loogiline kasutada kaamerasüsteemi. Kui sa seal näiteks seenel käid, siis sa pead arvestama sellega, et sind vaadatakse. Ja siis aeg-ajalt mõnes omavalitsuses pakuti, et võtame mõned kaamerad veel juurde ja no miks mitte, kui süsteem on juba püsti, paneme juhtme seina,“ rääkis Ginter
Ta lisas, et Eestis on tehnoloogiaettevõtetel ka suurepärane lobitöö. „Nad üritavad meile hommikust õhtuni maha müüa järgmist süsteemi, numbrituvastussüsteemi. Ja kui me ei ole kordagi privaatsuse peale tõsiselt mõelnud, siis miks me ei peaks järgmist süsteemi sellesse maatriksisse ühendama?“
„Kurb viiul“ Euroopa Kohut ei veennud
Paljusid riike on ajendanud üha rohkem kaameraid kasutusele võtma turvalisuse tõstmise kaalutlus: kaamerad aitavad lahendada raskeid kuritegusid.
Ginteri sõnul on tegemist aga klassikalise „kurva viiuliga“. „Väga paljud liikmesriigid käisid Euroopa Kohtu suures saalis ja laulsid selle kurva loo viiuli saatel ära. Euroopa Kohus ütles, et see mõju privaatsusele, mida näiteks telefoni metaandmete kogumine endast kujutab, on nii räige privaatsusõiguse rikkumine, et kogu see viiul ei õigusta seda.“
Vandeadvokaat tõi ka välja, et politsei ütles, et kogutud andmetele on ligipääs üle 400 ametnikul, kes vaatavad andmeid siis, kui on vaja. „No aga mida see „kui on vaja“ tähendab? Näiteks väga paljud lapsevanemad tahaksid hommikust õhtuni näha, kus nende lapsed on?“
Vajab rangemat kontrolli
Ginteri sõnul ei luba taolist kaamerate kasutamist ka meie põhiseadus. Siiski on võimalik teha süsteem, mis on põhiseadusega kooskõlas. „Ma arvan, et meil peaks olema oluliselt rangem süsteem. Teatud hulk kaameraid paratamatult on, aga nad peaksid olema rohkem detsentraliseeritud, ehk siis puudub superandmebaas, kus tulevane Hitler saab rooli istuda ja hakata neid andmeid sobival hetkel kasutama. Ajaloos on näide, kus genotsiidi puhul kasutati IBM-i tehnoloogiat. Nii oli täpselt teada, kus juudid elasid: kõik andmed olid ilusti võtta. Hitleril oli hea lihtne oma sigadusi teha.“
Lisaks andmete kogumise ülevaatamisele toob Ginter välja andmetele ligipääsu ehk milliste kuritegude avastamiseks neid üldse vaadata tohib ja selle, kuidas on tagatud andmete hävitamine. „Kõigis faasides peab olema tõsiseltvõetav järelevalve. Mitte niimoodi, et mina vaatan ja siis kirjutan põhjenduse, mille kvaliteeti hindab minu ülemus või sõber. Nende põhjenduste kvaliteeti peab auditeerima mingi väline institutsioon, näiteks andmekaitse inspektsioon, kes käib regulaarselt ka sellest andmebaasist läbi.“
