Meie partner Carri Ginter nentis rahapesuseaduse muudatusest rääkivad Postimehe artiklis, et riiklikud superandmebaasid on kurjast. „On päris kole, kuidas liigume sinna, et inimest on vaja riigi poolt „hallata“,“ lausus Ginter.
Ta ütles, et üks asi on siin turvarisk – kui hästi neid andmeid seal siis kaitsta suudetakse, et need kolmandate osapoolte kätte ei langeks. Teine asi on aga see, et kui sul on käes superandmebaas ja sa saad tekitada tehisintellektiga mustreid, siis paratamatult juhtub see, et isegi kui idee võib alguses õilis olla, tekib ametnikel ja poliitikutel kiusatus hakata nende mustrite järgi inimesi profileerima.
Profileerimine toob aga kaasa musta nimekirja sattumise ka siis, kui inimene ühtegi seadust rikkunud pole. Ginter lisas, et antud seaduseelnõus pole analüüsitud selle vastavust Eesti põhiseadusega ning avaldas lootust, et õiguskantsler või president seda niimoodi läbi ei lase.
Meie partner tõi näite Rootsist, kus alkoholitarvitajatel, kui neil vereprooviga avastatakse, et nad tarbivad palju alkoholi, võetakse load ära – mis sest, et nad pole kunagi alkoholijoobes rooli istunud. Ehk minnes tegema muus asjus vereproovi – kaotad juhiload.
Põhiseadust kaitsku riik, mitte telekom
„Koroonaajal tahtis terviseamet kätte saada kõikide inimeste asukohaandmeid. Toona telekomid ei andnud, viidates oma ärieetikale – aga ma tahaks, et põhiseaduste kaitsja oleks riik, et ma ei peaks siin Elisale lootma,“ ütles Ginter.
Ta avaldas kahetsust, et poliitikud ja ametnikud ei soovi inimeste põhiõigustest kuidagi aru saada. „Oleme jõudnud niikaugele, et selles küsimuses on mõistuse hääleks saanud Henn Põlluaas,“ nentis advokaat.
Carri Ginter ütles Õhtulehele, et jälitusvahendite soovijad lähtuvad heast soovist teha asju kiiremini ja tõhusamalt. Küll aga tuleks karta aparaati, mida meie jälitamiseks ehitatakse.
Loe Postimehe artiklit siit ja Õhtulehe lugu siit!
Vaata siit ka Carri kommentaari „Aktuaalses kaameras“!
