Jalgpallikogukonna huvid tuleb tõsta kõrgemale perekonna omadest, kirjutavad , meie partner ja Eesti Vabariigi õiguskantsler aastatel 2001–2008, ja meie spordiõiguse valdkonna juht Polina Tšernjak.
Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) presidendivalimiste eel on jalgpallihuvilised tõstatanud küsimuse, kas nn fantoomklubide osalemine valimistel on legitiimne.
Tegemist on laiema küsimusega meie valitsemis- ja õiguskultuurist. Kas mittetegutsevate klubide osalemine liidu otsuste tegemises ja juhtimise kujundamisel on juriidiliselt korrektne paratamatus ehk JOKK või saab ja tuleb taolisi olukordi õiguslike vahendite abiga vältida? Kuivõrd seadustes ollakse MTÜ liikmete hääletamispiirangute asjus pigem napisõnalised, siis tuleb vastuseid otsida eeskätt alaliidu põhikirjast.
Spordialaliit peaks spordiseaduse järgi olema spordiala harrastavate spordiklubide üleriigiline ühendus. EJLi põhikiri seejuures täpsustab, et EJLi liige võib olla jalgpalliga tegelev mittetulundusühing.
Spordiregistri järgi kuulub EJLi liikmesklubide hulka muu hulgas vähemalt seitse mitteaktiivset spordiklubi; kuus klubi, mis on jätnud registrile vajalikud andmed esitamata; Saaremaa Jalgpalli Liit, mis ei ole spordiala harrastav spordiklubi, vaid spordiühendus; ning Kotka Staadion. Kõik need juriidilised isikud on endiselt EJLi liikmed ning neil on õigus hääletada juunis toimuvatel presidendivalimistel.
Milline on „aktiivne klubi“?
Paljud Eesti spordialaliidud seavad klubide liikmesuse eelduseks nende aktiivse tegevuse. Näiteks Eesti Võimlemisliidu ja Eesti Tennise Liidu liikmed peavad aktiivselt osalema liidu tegevuses. Eesti Korvpalliliidu klubil tuleb võtta osa Eesti korvpallielust. Kui klubid oma kohustusi ei täida, siis võib see olla alus klubi liikmesuse lõpetamiseks. Eesti Käsipalliliidu põhikiri lubab sõnaselgelt arvata klubi liidust välja, kui see ei ole osalenud kahe aasta jooksul liidu tegevuses, ning Eesti Tennise Liidu põhikiri lubab teha sama kolme aasta puhul.
Selliste regulatsioonide eesmärk on arusaadav ja mõistlik. Spordialaliidud esindavad ühendusi, kes panustavad aktiivselt spordialasse. Kui liikmeskonda jäävad mitteaktiivsed klubid või niinimetatud fantoomklubid, võib see õõnestada alaliidu autoriteeti ja legitiimsust, eriti valimiste, ressursside ja otsuste tegemise kontekstis.
Aktiivsed klubid on need, kes treenivad sportlasi, korraldavad võistlusi ja panustavad spordiala arengusse. Kui hääleõigus või muud õigused antakse ka hingusele läinud või hingitsevatele klubidele, siis kaob tasakaal. Klubid, kes tegelikult ei osale spordi arendamises, võivad mõjutada olulisi otsuseid, sealhulgas juhtimisorganite valimisi. Spordialaliitu kuulumine eeldab panustamist spordialasse. See seab selged ootused, et liikmesus toob kaasa ka kohustused, näiteks võistlustel osalemise, ürituste korraldamise ja noortespordi arendamise.
EJLi põhikirja analüüs näitab, et võrreldes paljude teiste alaliitudega ollakse mittetegutsevate klubide ehk „surnud hingede“ suhtes leebem. Siiski on soovi korral võimalik EJLi põhikirjas olevaid sätteid tõlgendada viisil, mis võimaldaks mittetegutsevaid klubisid välja arvata. Näiteks liikmemaksu maksmata jätmise tõttu või seetõttu, et EJLi liige ei vasta liikmesuse tingimustele ehk ei ole jalgpalliga tegelev mittetulundusühing. Sõnapaar „jalgpalliga tegelev“ eeldab aktiivset liikmesust, mitte vaid valimistel osalemist üldkoosolekul.
Presidendivalimised kui ausa mängu tuleproov
EJLi põhikiri viitab korduvalt ausa mängu põhimõttele. Esiteks peab EJL pidama kinni lojaalsuse, aususe, sportlikkuse ja ausa mängu põhimõtetest ning tagama, et samu põhimõtteid järgiksid ka tema liikmed. Teiseks, iga EJLi liige peab lahendama oma liikmestaatuse kohta tekkinud küsimused iseseisvalt, ilma väliste organite surveta, ja mitte ühelgi isikul ei tohi enam olla kontrolli liikme üle, kui sellega seatakse ohtu ausa mängu põhimõtted.
Aus mäng puudutab selle klassikalises mõttes peamiselt küll spordiväljakul ja väljaku ümber toimuvat, kuid sellel on kindlasti oma tähendus ka organisatsiooni- ja valitsemiskultuuri kujundamisel.
Sest kuidas saaks levitada spordiplatsil ausa mängu põhimõtet selline spordiliit, kes seda liidu juhtimisel ise ei järgi? Mitte asjata ei sätesta tsiviilseadustiku üldosa seadus, et juriidilise isiku juhatus ja selle liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Nii on ka spordis ja selle juhtimisel. Seetõttu võib lähenevaid EJLi presidendivalimisi hinnata ka testina, nägemaks, kas ausa mängu põhimõte laieneb kõigile.
Avalikest andmetest selgub, et üks presidendikandidaatidest on praegu kahe mitteaktiivse EJLi liikme (Jalgpalliklubi Püsivus Kohila ja Saaremaa Jalgpalliklubi) ja ühe mitte klubina tegutseva organisatsiooni (Saaremaa Jalgpalliliidu) juhatuse liige. Presidendikandidaadi poeg on ühe mitteaktiivse klubi (MTÜ FC Viljandi) ja ühe mitte klubina tegutseva liikme (MTÜ Kotka Staadion) juhatuse liige.
Kas nende häälte arvestamine oleks kooskõlas EJLi ja selle liikmetele seatud kohustuslike põhimõtetega: ausameelsuse, sportlikkuse ning ausa mänguga?
Olukord, kus EJLis kontrollivad häälte ja seega võimu jagunemist tegelikult samad isikud nende juhitud mitteaktiivsete või jalgpallitegevust imiteerivate ühenduste kaudu, ei pruugi olla kooskõlas EJLi põhikirja, ausa mängu põhimõtete ja heade kommetega.
Sõltumata sellest, kas niisugune olukord on teadlikult ja süsteemselt loodud või mitte, kaotab sellest Eesti jalgpall. Nagu kaotaks Eesti riigi maine, kui kohalikel valimistel osaleksid näiteks „surnud hinged“.
Kui EJL tahab tõeliselt esindada Eesti jalgpalli arengut nii, nagu põhikiri sätestab, siis tuleks jalgpallikogukonna huvid tõsta kõrgemale perekonna omadest ja lõpetada „surnud hingedega“ demokraatia etendamine.
Kõige vähem vajab Eesti jalgpall seda, et tema juht selgub kohtusaalis.
Kaks mõtet
● Aus mäng puudutab selle klassikalises mõttes peamiselt küll spordiväljakul ja väljaku ümber toimuvat, kuid sellel on kindlasti oma tähendus ka organisatsioonija valitsemiskultuuri kujundamisel.
● Olukord, kus häälte ja seega võimu jagunemist kontrollivad tegelikult samad isikud nende juhitud mitteaktiivsete või jalgpallitegevust imiteerivate ühenduste kaudu, ei pruugi olla kooskõlas põhikirjaga.
