Kui paar ei otsusta teisti, kehtib Eestis abikaasade ja/või registreeritud elukaaslaste vahel varaühisuse varasuhe, kirjutavad meie vandeadvokaat Hanna Esko, advokaat Polina Tšernjak ja jurist Kelly Kallaste Delfi Ärilehes.

Abielu või registreeritud kooselu alguses valitud varasuhe pole kivisse raiutud ning vajaduse korral saab selle üle ja ümber vaadata. Näiteks võib tekkida huvi sõlmida (osaline) varalahusus seoses ühe partneri uue äri ja seonduvate riskidega. Või määrata kärgperesuhetes, kumma partneri pärijatel tekib õigus konkreetsele kodule või kinnistule.

Kui paar ei otsusta teisti, kehtib Eestis abikaasade või/ja registreeritud elukaaslaste vahel varaühisuse varasuhe. See tähendab, et kõik abielu või registreeritud kooselu ajal omandatud varad ja õigused kuuluvad määratlemata osades mõlemale kaasale. Kuigi seadus nõuab, et näiteks äriregistris või kinnistusraamatus oleks märgitud äriühingu osanikuna või kinnisvara omanikuna mõlemad partnerid, on seal sageli kirjas siiski vaid üks.

Perekonnaseadus sätestab, et ühisvaraga tehtavaid tehinguid peavad sõlmima mõlemad abikaasad ühiselt. Eesti riigikohtu viimaste aastate praktikas on mitmel korral seda põhimõtet käsitletud ja selle paikapidavust kinnitatud.

Eestis peab ühisvaraga majandama ühiselt

2017. aastal selgitas riigikohus, et kohustus valitseda ühisvara ühiselt, st mõlema poole nõusolekul, on ülimuslik asjaõiguse normide suhtes, mille kohaselt võib kinnisvara omandada heauskselt, tuginedes kinnistusraamatus sisalduvale teabele. Ehk siis nii müüja, ostja kui ka loomulikult notar peavad aru saama, kas näiteks tehingu objektiks olev korter kuulub ühele inimesele või on see kaasade/partnerite ühisvara.

  • Konkreetse juhtumi puhul tuvastas riigikohus, et kinnistusraamatus oli kinnisvara õiguslikuks omanikuks märgitud ainult üks abikaasa, kuigi see kuulus abikaasade ühisvarasse, seega oli kinnistusraamatu kanne ebaõige.
  • Juhtum oli eripärane, kuna kõik kinnisvaraga seotud tehingud peavad olema notariaalselt kinnitatud ja notar kontrollib tavaliselt omandiõigust, kui müüja on abielus. Ka siin oli notar kaasatud, kuid vara müük toimus pankrotihalduri algatusel pärandvara pankrotimenetluses ning omandi kontrollimise kohustus jäi seetõttu mitme seaduse kokkupuutepunktis mitme tooli vahele.
  • Kui ostjal tekib kahtlus, kellele müügis olev kinnisvara kuulub, on abieluvarasuhted avalikult kättesaadavad Eesti abieluvararegistris.

Tehing abikaasa nõusolekuta on ebaseaduslik

2018. aasta kohtuasjas märkis riigikohus, et kui üks abikaasa on teise nõusolekuta vara ära andnud, on see tehing ebaseaduslik ning teine abikaasa saab vara tagasi nõuda iseseisvalt, st ilma abikaasat menetlusse kaasamata, tingimusel, et vara tagastatakse ühisesse valdusesse. Näiteks kui üks kaasa on müünud teise teadmata ühise korteri maha, võib teine taotleda kinnistusraamatu kande tegemist tühise tehingu eelsesse seisundi taastamiseks.

2022. aasta kohtuasjas õnnestus ühel abikaasal tühistada teise abikaasa tehing, millega ühiselt omandatud kahe Eesti äriühingu aktsiad paigutati ühte Malta sihtasutusse, et ühiseks pensionipõlveks vara haldamist lihtsustada.

  • Tehing oli algselt võimalik seetõttu, et nii Eesti väärtpaberite keskregistris kui ka hiljem NASDAQis ei olnud ühisomandit nõuete kohaselt kajastatud ja aktsiate omanikuna oli märgitud ainult üks abikaasa.
  • Kuigi kohus võib seaduse alusel asendada tehingu tegemise eelduseks oleva abikaasa puuduoleva nõusoleku, on see võimalik ainult juhul, kui nõusolekust keeldumine on vastuolus hea usu põhimõttega või abikaasade koostöökohustustega, ning siis, kui tehing on vajalik ühisvarade valitsemiseks ja kooskõlas korrapärase majandamise huvidega. See tähendab, et kohus saab sekkuda, kui vara säilitamiseks on mingi tehing vajalik, aga üks pool pidurdab protsessi pahatahtlikult.
  • Kohus ei mõistnud hukka eesmärki „tagada investeeringute parem korraldamine ja vara valitsemine professionaalsuse põhimõttel perekonna huvides“, kuid asus hagejast abikaasa poolele, kuna kostjast abikaasa ei suutnud näidata, milline kahju oleks tekkinud, kui aktsiaid ei oleks paigutatud sihtasutusse. Ehk siis õigus jäi kaasale, kelle teadmata tehing tehti, sest see polnud ühisvara väärtuse säilitamiseks vältimatu (ja tehing pöörati tagasi).

Loe täispikast artiklist, kuidas suhtuvad ühisvarasse Läti ja Leedu ülemkohtud. Lõunanaabrite eripäradest kirjutavad meie advokaat Ieva Tučkutė ja jurist Herta Cēsniece.