Äripäevas ilmus artikkel sellest, kuidas tulumaksu tõusu eel jaotasid omanikud leidlikult ja heldelt dividendi: mõned laenasid omanikutulu kohe firmasse tagasi, teised võtsid selle välja mitterahaliselt, ilmselt klatiti ette ka dividendi lõhnaga laenude varem või hiljem kaela sadavat maksukohustust.
Mitterahalised dividendid ja kasumi jaotamine erinevates vormides on sagenenud, eriti maksutõusu eel, ning riik jälgib selliseid skeeme üha tähelepanelikumalt.
Meie partner, maksuõiguse ekspert Kaido Künnapas selgitas, et dividendi saab maksta rahas ja mitterahaliselt. Valik sõltub ühingu eelistustest ja sellest, millist tüüpi vara ühingul dividendi maksmiseks parasjagu kasutada on võimalik.
„Mitterahalist dividendi makstakse tavaliselt siis, kui ühingul on võimalik kasumit jaotada muus vormis kui raha või soov ongi mingi vara ühingust välja viia, makstes tulumaksu nagu ka rahalise dividendi puhul,“ ütles Kaido.
Mitterahalise dividendi puhul tuleb dividendile turuhinnalipik külge panna ja tihti suuremaid erinevusi võrreldes rahalise maksega ei ole, lisas ta.
Maksutõus kiirendas kasumi jaotamist
Ettevõtted kasutasid maksutõusu eel aktiivselt kasumi väljavõtmist ja reinvesteerimist (nt laenuna tagasi), mis tõi kaasa suure maksulaekumise kasvu, kuid ei ole tekitanud märkimisväärseid kohtuvaidlusi.
Kuivõrd riik plaanis tulumaksumäära tõsta, siis pole selline samm Künnapase sõnul midagi erakordset. „Kui kasum on plaanis nagunii lähiajal jaotada, siis on see igati mõistlik samm maksukohustus täita ja hiljem juba maksuvaba raha taasinvesteerida,“ ütles ta. Künnapase sõnul tuli sellist ettevõttesse tagasi laenamist ikka ette, kuid ta pole kursis, et seda oleks väga palju kasutatud.
Maksu- ja tolliameti andmed näitasid, et juriidilise isiku tulumaksu laekus 2024.
aasta peale kokku 963 miljonit eurot, mis oli 34% rohkem kui 2023. aastal. 2024.
aasta tulemus ületas riigieelarve ootust 113 miljoni euroga
Kohtuvaidlusi on seni vähe
Kuigi kasumi jaotamise buumiga võiks eeldada, et maksu- ja tolliametiga tekib rohkem kohtuvaidlusi, pole Kaido Künnapas kursis, et kasumi jaotamisega oleks mõni vaidlus kohtus lõppenud. „Kohtuvaidlusi on olnud ühingute jagunemisel, kus prooviti jaotada välja nii-öelda maksuvabastusõigusi. Seal leidis riigikohus, et see võib olla kuritarvitav, kui sellega ei anta üle ka seotud vara ja tegevusi.“
Kohtu sõnum oli Künnapase sõnul ilmselt see, et ärge palun vorpige tühje kehasid, kus sees on maksuvabastusõigused, millega saaks pärast kaubelda ja nii-öelda rahapadadest ühingutega kokku viia.
Eksitakse ka teadmatusest
Kaido Künnapasele seondus hiljutine Maag Grupi kriminaalasi avalike andmete põhjal talle teadaolevalt vara hindamise ja kahtlusega, et äkki seda hinnati ebaõigesti. Samas pole see seotud dividendide, vaid üldisemalt tulumaksuga.
„Huvitav tendents on see, et üha rohkem on näha riigi hambanäitamist valdkondades, kus seda varem ei tehtud. Vähemasti mitte kriminaalõiguslikult. Olgu selleks siis OÜtamine, siirdehinnad ning muud tulumaksuteemad.“
Milliseid koššer viise maksutõusu eel kasumi välja maksmisel optimeerimiseks veel kasutati? Künnapase sõnul oli peamine koššer viis ikkagi maksta kasum välja ja vormistada dividendiks – olgu siis tegemist kasumi jaotamisel tehtava maksega või siis dividendi väljamaksega, mis vormistati uuesti tagasiinvesteeringuks laenuna või muul viisil.
„Ilmselt oli ka neid ühinguid, mis olid välja andnud kahtlaseid ja dividendi lõhnaga laene ning kus tulumaksukohustus oleks nagunii varem või hiljem kaela tulnud. Seda teha enne maksumäära tõusu oli ka ilmselt päris mõistlik,“ selgitas Kaido Künnapas.
Künnapasele tundub, et riik pöörab üha jõulisemalt tähelepanu seotud isikute vahelistele tehingutele. See puudutab olukordi, kus näiteks tütarühing müüb midagi emaühingule liiga odavalt või ostab liiga kallilt. Maksuameti jaoks on olnud tegemist raskesti avastatavate moonutustega, kuid Kaido Künnapasele tundub, et riik on omandanud päris hea võimekuse ka selle valdkonna jälgimiseks.
Üks teema, kus tihti advokaadi sõnul eksitakse ja seda tihti teadmatusest: kui ühingute grupis on sees kunagi 14% määras maksustatud dividendid, siis nende jõudmisel eraisikust osaniku kätte tuleb kinni pidada 7% tulumaksu. „Ettevõtjad kipuvad seda tihti unustama ning MTA sõnul tundub see olevat probleem, millega peab päris aktiivselt tegutsema.“
