Viimsi vald tõrjub elanikke üldplaneeringu arutelult. Avalik arutelu on kavandatud reede õhtule: juhuslik kokkusattumus või teadlik samm kriitika summutamiseks, küsivad arvamusloos meie partner Carri Ginter ja advokaat Anu Liinsoo.
Viimsi vald kaasab avalikkust ja omanikke uue üldplaneeringu menetlusse üksnes näivalt, sest sätib avalike arutelude toimumisajad järjepanu nii, et reaalne inimeste osalus oleks minimaalne. Viimsi valla uue üldplaneeringu menetlus on jõudnud järjekordse avaliku aruteluni, mis toimub 13. juunil – pea nädal enne jaanipäeva, reedel, tööpäeva lõpus viietunnise üritusena. Ajastusest võib välja lugeda, et tegu ei ole sisulise kaasamise, vaid formaalsete kohustuste täitmisega, mille tegelik eesmärk on vähendada osalejate arvu ja summutada vastuseis vallavalitsuse planeerimisotsustele.
Miks Viimsi üldplaneering on oluline?
Viimsi uus üldplaneering ei ole lihtsalt tehniline ruumiline dokument – see kujundab järgmiste kümnendite jooksul valla elukeskkonda, investeerimisvõimalusi ja inimeste omandiõigusi. Kavandatavad muudatused toovad olulisi tagajärgi maaomanikele: näiteks on planeeritud seniste elamureservmaade – mida paljud inimesed on hoidnud arendusvalmiduses tulevaste põlvkondade tarbeks – muutmine rohealadeks, millega kaasneb nende väärtuse oluline vähenemine.
Selline ümberklassifitseerimine tähendab, et need, kes pole esimesel võimalusel oma kinnistut arendanud ja on soovinud näiteks selle väärtuse jätta lastele, võivad nüüd jääda tühjade pihkudega. Samal ajal võib elamumaa defitsiit tõsta olemasolevate kinnisvaraobjektide hindu.
Samuti on Viimsi üldplaneeringus ilma omaniku kaasamiseta joonistatud näiteks suletud sadamaalale uued avalikud arengualad, ettevõtlusala ja rohealad, mis seab küsimärgi alla kaasamise legitiimsuse ja omandiõiguse austamise. Lihtsustatult – kui hoidsid oma maatükki hoonevabana lootuses, et kunagi lapsed ehitavad sinna midagi, jääd pika ninaga. Sinu elamumaast tehakse roheala, sest maju on juba niigi palju. Ise oled loll, et varem ei ehitanud. Seda kuuldes läks mitmel vanaproual koosolekul silm märjaks. Nii suured muutused vajavad kaasarääkimisvõimalust.
Ajavalik, mis soosib tühja saali
Avaliku arutelu toimumine suvepuhkuste alguse reedel, kui paljud Viimsi elanikud on juba planeerinud pikemad nädalalõpureisid või pereüritused, ei tundu olevat juhuslik. See pole ka esimene kord, kui vald ajastab avaliku arutelu ühiskondlikult hõivatud ajale.
Juba eelmine avalik arutelu toimus kiirel jõulueelsel ajal – reedel, 13. detsembril 2024. Teadupärast on detsembri keskpaik aeg, mil inimesed osalevad töökollektiivide jõuluüritustel või planeerivad eraviisilisi kokkusaamisi. Kusjuures siis kolmetunniseks planeeritud koosolekust oli publikuga suhtlemiseks ette nähtud vaid üks tund, ülejäänud ajast tehti esitlusi. Küsimusi oli palju ning esines kriitilisi repliike, sõnavõtte ja ka ettepanekuid. Saalitäis rahvast tuli kohale, kuid rääkida sai käputäis.
Kaasamise ulatus on suur – aga kas ka sisuline?
Aprillis toimus Viimsi üldplaneeringu teine avalik väljapanek, mille käigus esitati koguni 245 arvamust. Nagu vallavalitsuse dokumendiregistrist seni avalikustatud materjalist nähtub, on suur osa neist ettepanekutest kas otseselt või kaudselt kriitilised üldplaneeringu eskiisi suhtes. Ka eelmise, 2024. aasta novembris toimunud esimese eskiisi väljapaneku käigus esitati 240 arvamust, mis olid samuti valdavalt kriitilised. Selline tagasiside hulk näitab selgelt, et üldplaneering pakub elanikele sügavat huvi ning tekitab tõsiseid küsimusi. Seda olulisem on, et kaasamine oleks läbipaistev ja toimuks viisil, mis võimaldab inimestel tegelikult osaleda, mitte ainult vormiliselt oma arvamust saata.
Viimsi vallavalitsus on kavandanud 13. juuniks raamatukogus viietunnise avaliku arutelu, mille jooksul soovitakse läbi vaadata esitatud ettepanekud. Viie tunni sisse mahutada üle 200 sisuka ettepaneku käsitlemine reede õhtul tekitab tõsiseid kahtlusi, kas tegu on tegeliku aruteluga või pelgalt linnukese panekuga arutelukohustuse täitmise kohta.
Lubatud, kuid täitmata kohtumised
Kaasamise kvaliteeti kahandab veelgi tõsiasi, et vallavalitsus lubas 13. detsembri avalikul arutelul korraldada isiklikke kohtumisi nende maaomanikega, kellele kavandatav üldplaneering avaldab eriti suurt mõju – näiteks seoses ehituskeeldude, sihtotstarbe muutuste või uute piirangutega. Maaomanike sõnul ei ole neid kohtumisi aga vastupidiselt lubadustele toimunud. Vähemalt nende endiga mitte. Lubaduse ulatus ja selle täitmata jätmine tekitab õigustatud küsimuse, kas vallavalitsus üldse soovib sisulist kontakti nende inimestega, keda üldplaneering kõige otsesemalt puudutab.
Valimised ukse ees
Viimsi üldplaneeringu menetluses on veel üks ajastuse küsimus: miks on vaja jõuda planeeringu vastuvõtmiseni just enne oktoobrikuiseid kohalikke valimisi? Kiirustamine ja ajastuse manipulatsioon jätab mulje, et planeerimine ja kogukonna huvide arvestamine on tagaplaanile jäänud.
Kaasamine ei tohi olla pelgalt linnuke Exceli tabelis
Kuigi seadused ei keela avaliku arutelu ajastamist puhkuste või pühade-eelsele ajale, tuleb arvestada avalikkuse kaasamise põhimõttega. Kui arutelu ajastamine piirab inimeste võimalust osaleda ja oma seisukohta avaldada, võib see olla vastuolus kaasamise ning hea halduse tavadega.
Viimsi üldplaneering ei ole pelgalt tehniline dokument – see kujundab kogu valla arengusuunda järgmiseks paarikümneks aastaks. Mitte vähem oluline ei ole planeeritav inimeste intensiivne omandiõiguste riive. Sellise protsessi puhul peab kaasamine olema läbipaistev, aus ja tõsiselt võetav. Vallavalitsuse senine käitumine – avalike arutelude ajastamine ebamugavatele aegadele, lubaduste mittetäitmine ja kiirustamine enne valimisi – ei vasta neile ootustele.
Viimsi vald peab avalike arutelude korraldamisel tagama ausad ja läbipaistvad tingimused, et inimesed saaksid tegelikult osaleda. See on hea halduse tuum ja kohustus, mitte valik.
Loe arvamuslugu ka ERR-ist või Postimehest!
