Riigikogu töötab seaduseelnõuga, mille eesmärk on langetada elektri ja gaasi suurtarbijate maksukoormust, kirjutavad meie advokaadid Kätlin Sehver ja Heidi Rand-Karu ning jurist Eliza Belova Äripäeva Tööstusuudistes. Nimelt soovitakse alanud aasta algusest vähendada taastuvenergia tasu ettevõtjatel, kelle aastane elektritarbimine ületab 1 GWh. Lisaks tahetakse lubada maagaasi aktsiisisoodustusi intensiivse gaasitarbimisega ettevõtetele, kui nad salvestavad elektrienergiat oma tarbeks.
Eelnõul tasub silma peal hoida eelkõige tööstusvaldkonna ettevõtjatel, sealhulgas puidu- ja paberi-, aga ka toiduainete- ning keemiatööstuses, kus energia tarbimise maht on suur. Sõltuvalt ettevõtja sektorist võib taastuvenergia tasudest antav soodustus olla 75–85%. Eelnõu seletuskirja järgi oleks soodustuse saaja keskmine hinnavõit:
- 7 GWh tarbijal ca 3 967 eurot kuus;
- 50 GWh tarbijal ca 28 333 eurot kuus;
- 450 GWh tarbijal ca 255 000 eurot kuus
Taastuvenergia tasudest antavat soodustust saab aga üsna karmidel tingimustel: ettevõtja peab kasutama energiatõhusust tagavaid energiajuhtimissüsteeme või -auditeid ning soodustus seotakse järk-järgult pikaajaliste taastuvenergia otselepingutega. Lisaks seatakse soodustuse maht sõltuvusse ettevõtte sektori niinimetatud ümberpaigutumise riskist: mida suurem on risk, et firma riigist lahkub, seda suuremat soodustust pakutakse.
Aitamaks ettevõtjatel eelnõus planeeritud tingimuste rägastikus paremini orienteeruda ja hinnata enda võimalust kvalifitseeruda taastuvenergia tasu soodustusele, teeme siin nõuded puust ja punaseks.
Soodustuse saamise tingimused
Kokkuvõtvalt on taastuvenergia tasu soodustust võimalik saada, kui on täidetud järgnevad tingimused:
- ettevõtja elektritarbimine on vähemalt 1 GWh aastas;
- taastuvelektrienergia osakaal tarbimises on 2026. aastal vähemalt 10%, 2027. aastal vähemalt 25%, 2028. aastal vähemalt 35% ja alates 2029. aastast vähemalt 50%;
- ettevõtja on läbinud energiaauditi kas eraldiseisvalt või sertifitseeritud energia- või keskkonnajuhtimissüsteemi kaudu;
- ettevõtja põhitegevusala kuulub Euroopa Liidu kliima-, keskkonnakaitse ja energiaalase riigiabi suuniste (CEEAG) lisas I loetletud abikõlbulike sektorite hulka;
- täidetud on vähemalt üks järgmistest lisatingimustest:
- rakendatakse energiaauditi soovitusi;
- vähemalt 30% elektritarbimisest kaetakse CO₂-vabadest allikatest;
- vähemalt 50% saadud abist investeeritakse projektidesse, mis vähendavad kasvuhoonegaaside heitkoguseid.
Kuidas soodustust taotleda?
Soodustuse taotlemine käib järgmiselt:
- Ettevõtjal tuleb esitada taotlus Kliimaministeeriumile ja lisada sellele dokumendid, mis tõendavad vastavust kõikidele soodustuse tingimustele.
- Ettevõtjal tuleb volitada võrguettevõtjat kontrollima tema elektrienergia tarbimisandmeid.
- Taotluse saab esitada ka kontserni emaettevõte oma tütarettevõtete nimel – igaühe kohta eraldi või grupina kõigi kohta korraga.
- Taotlusi hindab Elering, kes teeb Kliimaministeeriumile ettepaneku soodustus määrata või mitte määrata. Otsuse teeb Kliimaministeerium. Positiivse otsuse korral rakendub soodusmäär otsuse tegemisele järgnevast kuust.
- Soodustusi saab määrata ka tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2026. Taotlusi perioodi 1.01–30.04.2026 kohta saab esitada alates 1. maist 2026. Tagasiulatuva soodustuse saamisel teeb Kliimaministeerium soodustuse määra ulatuses ettevõttele ühekordse tagasimakse.
- Soodustuse saajal tuleb esitada igal aastal hiljemalt 1. veebruariks Eleringile aruanded, mis kinnitavad soodustuse tingimuste jätkuvat täitmist.
Riigikogu võiks eelnõu vastuvõtmiseni eelduslikult jõuda enne suve. Soodustuse rakendamiseks on Eestil vaja saada ka Euroopa Komisjonilt riigiabiluba, mille taotlemise protsess on hetkel pooleli.
Ettevõtjatel tasub aga juba varakult alustada ettevalmistustega: kontrollida oma elektritarbimise mahtu, hinnata taastuvenergia osakaalu ning planeerida energiaauditit või sertifitseeritud energiajuhtimissüsteemi rakendamist. Varajane tegutsemine aitab vältida viivitusi soodustuse taotlemisel ning saada soodustusest maksimaalselt osa.
