„Kriisis on juhil lihtne asju ära rikkuda. Olen uhke, et ma seda teinud pole,“ ütleb TalTechi vilistlane ja Soraineni Eesti kontori juhtivpartner Kaupo Lepasepp oma senise ametiaja kohta. Kolme ja poole aastaga on Lepasepp juhtinud advokaadibürood läbi majandus- ja poliitiliste kriiside, olles teinud teadlikke otsuseid ja olles hoidnud meeskonda tugevana ka keerulistel aegadel. Selle tulemusel suutis Sorainen pärast majanduslangust kiiresti taastuda ja oma tulemuslikkust parandada.
Lepasepa sõnul peitub edu sageli lihtsates lahendustes – oluline on neisse uskuda ja need järjepidevalt ellu viia. Majanduslanguse ajal otsustas Sorainen teadlikult pidada klientidega rohkem sisulisi kohtumisi, et mõista paremini nende vajadusi ja pakkuda täpsemaid lahendusi. „Advokaaditeenuse turundus ei toimu ajalehekuulutuste või Facebooki postituste kaudu. Meie töö põhineb usaldusel,“ selgitas Lepasepp. Just usalduse hoidmiseks olid näost-näkku kohtumised äärmiselt vajalikud ning büroo süsteemne ja metoodiline lähenemine aitas keerulisel ajal konkurentsis püsida ja isegi kasvada.
Lisaks klientidele panustas Sorainen meeskonna tugevdamisse. 2021. aastal, kui idufirmad ja konkurendid meelitasid advokaate paremate pakkumistega, tuli bürool selgelt sõnastada, miks on Sorainen hea tööandja. See aitas tugevdada meeskonnavaimu ja kinnitas, et Sorainen pole lihtsalt ajutine samm karjääriredelil, vaid stabiilne ja pikaajaline töökoht. Selgus selles küsimuses lisas kriisiajal kindlustunnet ja suurendas töötajate lojaalsust.
Advokaaditöö tulevik: vähem rutiini, rohkem loovust
Lepasepa sõnul on tehnoloogia kasutuselevõtt õigusvaldkonnas olnud vältimatu ja viimastel aastatel on selle osakaal jõudsalt kasvanud. Nii on ka Sorainen investeerinud oma efektiivsuse suurendamiseks tehnoloogiasse. „Meil pole kuskil keldris imelist AI-masinat, mis advokaaditöö meie eest ära teeb, aga oleme loonud tehisintellektil põhineva lahenduse, mis võimaldab meil oma tööd lihtsamini teha – ilma et me peaksime muretsema andmete konfidentsiaalsuse pärast,“ ütles Lepasepp.
Kuna advokaaditöö põhineb suuresti konfidentsiaalsetel kliendiandmetel, piirab tehisintellekti kasutamist just andmeturve. „Meie lahendus on suletud süsteem, mis ei puutu kokku välismaailmaga – see annab kindluse, et tundlik info ei leki,“ lisas Lepasepp.
Kuigi AI on advokaatide igapäevatöös hea abimees, ei kao amet ise Lepasepa sõnul mitte kuhugi. „Tehnoloogia muudab tööd, kuid advokaadid jäävad vajalikuks seni, kuni inimesed teevad tehinguid ja käivad kohtus.“ AI võib küll aidata lepinguid koostada ja dokumente analüüsida, kuid tehnoloogiline lahendus ei saa asendada advokaadi pakutavat usaldust ja vastutust.
Samas tõi Lepasepp välja, et uued tehnoloogiad muudavad advokaaditöö huvitavamaks, sest rutiinseid ja igavaid ülesandeid saab suures osas automatiseerida. „Me palkame nutikaid inimesi – nad ei taha teha mõttetut käsitööd. Tehisintellekt aitab meil keskenduda sisulisemale ja loovamale tööle.“
Tehnikaharidus kui advokaaditöö eelis
Lepasepp on hariduselt nii jurist kui ka tehnoloogiaekspert – ta on omandanud magistrikraadi TalTechi infosüsteemide analüüsi ja kavandamise erialal. Kas see on tulnud tema hinnangul ka igapäevatöös kasuks? „Jah, kahtlemata,“ vastas ta kindlalt.
Tema sõnul on oluline mõista mitte ainult seadusi, vaid ka seda, kuidas tehnoloogia töötab. „Paljud õigusnõustajad annavad tehnoloogiafirmadele nõu, mõistmata päriselt valdkonda, mida nad nõustavad. Kui sa saad aru nii IT-arendusest kui ka õigusest, on sul konkurentsieelis.“
Lisaks on tehnikaharidus toonud kaasa ka praktilise mõtteviisi, mida õigusteaduses sageli napib. „Insenerid otsivad lihtsaid lahendusi. Juristid aga kipuvad tegema keerulisemaid asju veelgi keerulisemaks.“ See kalduvus aitab tema hinnangul kaasa paljude valdkondade liigsele reguleerimisele.
Loe Euroopa Liidu regulatsioonidest ja tehnikaharidusest advokaaditöös lähemalt Trialoogist!
