Pensionireformi eesmärk oli anda inimestele tagasi võimalus ise otsustada oma raha üle. Mõned võlgnikud on sellest loosungist saanud väärinspiratsiooni ja teinud pensionikeskusele avalduse kanda raha välismaale. Miks? Ikka selleks, et raha jääks Eesti kohtutäiturite käeulatusest väljapoole, kirjutavad meie advokaadid Carri Ginter ja Mari Agarmaa ERRi arvamuskülgedel.

Lahing on võidetud ja sõda algab

Kui tavapäraselt on kohtutäituri tööriistaks võlgniku vara arest ja arestida saab kõiki vara liike, siis pensionireformis peeti seda lahendust liialt koormavaks ja kohtutäitur II pensionisamba väljamakseid arestida ei saa. Tulemusena ruttasid täituritele tuttavad mustad lambad esitama avaldusi, et pensioniraha kantaks välismaale. Eesti kontod olid ju kohtuotsuste tõttu aresti all. Võlg on võõra oma. Aga ainult Eesti piires, selgitavad Ginter ja Agarmaa.

Juriidilise puntra lahendamisel tuli appi kohtumenetlus, milles võlausaldaja palus kohtul võlgnikku kohustada II pensionisamba rahalisi vahendeid kandma Eesti arvelduskontole ja kuni lõpliku kohtuotsuse jõustumiseni keelata pensionikeskusel väljamaksete tegemise võlgniku välismaisele arvelduskontole.

,,On ülioluline, et riigi puudulik võimekus arendada välja õigeaegselt riiklike registreid ei hakkaks ohustama võlausaldajate õiguseid ega jätaks kedagi ebavõrdsesse olukorda. Vastavad kohtumäärused annavad lootust, et vaatamata pensionireformi varjus tehtud seadusepraagile on elatisnõuded kaitstud ja pensioniraha istub kenasti kodumaal, kuniks siinsed võlad saavad makstud,” lisavad advokaadid.

Vaata lähemalt ERRist.