Fermi Energia nägemuses toodetakse Eestis esmakordselt elekter tuumajaamast 2031. aasta lõpus. Riik näeb, et see võiks pigem juhtuda kõige varem aastal 2035. Enne seda on vaja teha hulk uuringuid ning langetada riigi tasandil teadlik otsus, kas Eesti ütleb tuumaenergiale „jah“ või „ei“. Üks oluline etapp mis tahes suuprojekti õnnestumises on kohalike elanike kaasamine, kus seni on Eestil ette näidata hulk ebaõnnestumisi tselluloosivabrikust Nursipalu harjutusväljakuni.
Kuula saadet Soraineni Spotify kanalil
Kuidas teha kogukonna kaasamisest edulugu?
„Kaasamisprotsessi alguses on mõistlik kokku panna kaasamiskava ning määratleda ära, kes on õigustega isikud, s-o isikud, kellel on väga tugev positsioon haldusmenetluse seaduse mõistes, ja kes on huvidega isikud. Lisaks tuleb teha koostööd haldusorganitega, kelle seisukoht võib menetluse käiku oluliselt muuta. Õigustega isikud on nt maaomanikud, kelle omandiõigusesse tuleb suhtuda väga tõsiselt. Kui neid õigusi ei kaaluta, siis võib lõpphaldusakt olla õigusvastane ning seda on hiljem kohtus lihtne vaidlustada. Huvidega, nt majanduslike huvidega, isikute huve tuleb kaaluda, aga nende kaal on menetluses nõrgem. Hirm ei ole õigus ega huvi ning seda maandatakse muul moel,“ rõhutab kaasamiskava koostamise tähtsust meie kinnisvara- ja ehitusõiguse ekspert Sandra Mikli saates „Soraineni sagedus“.
„Kogukonna kaasamine on täiskohaga töö. Sellega seotud tegevusi tuleb teadlikult planeerida ning eraldada selleks piisav ressurss. Sellest on vähe, kui planeerimise käigus kutsutakse kogukond mõned korrad laua taha või saadetakse postkasti kiri ja öeldakse, et ootame teatud tähtajaks kirjalikku vastust. Inimestega tuleb vahetult mitmeid kordi rääkida. Planeerimine on number üks. Number kaks on endale aruandmine, et sihtrühmad on erinevad ja neil ei ole ühesugused küsimused. Kaardista sihtrühmad ja uuri välja, millised on nende murekohad! Lisaks tuleb kaasamistegevusi läbi viies kogu aeg oma tegevuste tulemusi mõõta ja teha vastavaid korrektuure,“ räägib kogukonna kaasamise rusikareeglitest Fermi Energia keskkonnajuht Diana Revjako.
Head vastuseisu ei tasu lasta raisku minna
Igal suurprojektil leidub vastaseid. Mida varem konfliktid välja tulevad, seda parem, sest siis on aega auru välja lasta, küsimustele vastata ja hirmudega tegeleda ning saab veel mõjutada projekti käiku vastavalt kogukonnalt saadud tagasisidele ilma, et peaks valmis projekti ümber tegema hakkama.
Fermi Energia aitab inimestel hirmudest üle saada praktilise kogemuse ja tuumaenergiaalase teadlikkuse tõstmise kaudu. Selleks kutsutakse kohalikke elanikke tutvuma Soome ja Rootsi kaasaegsete tuumajaamadega, kus saab oma silmaga tuumajaama näha ja mõõteriistaga mõõta kiirgust reaktori ääres ning veenduda, et seal pole kiirgus suurem kui looduses.
„Inimestel on vaja aega atra seada ja oma arvamus välja öelda. Mida hilisemas faasis kõhklejatega ja vastuseisuga tegelema hakatakse, seda kallimaks projekt arendajale läheb. Arendajad küll vaistlikult püüavad vastuoludega tegelemise faasi vältida, kuid mõistlik on anda endale aru, et varem või hiljem hakkab kogukond muudatustele reageerimine – inimese loomus on lihtsalt selline,” julgustab Revjako kohaliku kogukonna teavitamise ja kaasamisega tegelema hakata pigem varem kui hiljem. „Ole inimene! Ära võta kohaliku kogukonna kaasamist kui tüütut kohustust, vaid võta neid kui inimene inimest, proovi aru saada, mis mure neil on ja sellele päriselt ka vastata,“ paneb Revjako arendajatele südamele.
„Vastuseis ei saa kesta lõputult. Olles teinud koostööd ja kaasanud asjakohased isikud, tuleb lõppotsus mõistlikus ajaraamis ära teha ning kui kogu eelnev protsess on õiguspäraselt läbi viidud, ei ole põhjust järgnevaid vaidlusi karta,“ julgustab Mikli.
Maikuu „Soraineni sageduse“ saates antakse nõu, kuidas kaasata kogukonda, et suurprojekt toppama ei jääks. Saadet juhivad advokaadid Mario Sõrm ja Oliver Ämarik. Saatekülalised on Fermi Energia juhatuse liige ja keskkonnajuht Diana Revjako ning meie ehitus- ja planeerimisõiguse ekspert Sandra Mikli.
Kuula saadet Äripäeva raadios
