Statistika näitab, et Euroopas jõuab kolmanda põlvkonnani viis kuni kümme protsenti pereettevõtetest või -varadest. Eestis oleme suures osas esimese ja teise põlvkonna vahetumise alguses. Samal ajal toimub globaalse põlvkondade vahetuse käigus varade üleandmine või ülekandmine väga suures mahus. USAs räägitakse järgmise 20 aasta jooksul 30 triljonist dollarist varadest, mis liiguvad ühelt põlvkonnalt teisele.

Üldiselt ei mõtle inimesed elu jooksul kuigi palju sellele, mis saab siis, kui nad siitilmast lahkuvad. Tark on siiski varakult valmistuda.

Surm ja pärimine

Meie nõunik, vandeadvokaat Kärt Anna Maire Kelder rääkis Magnaadile, et meie klientidele valmistavad suurt muret just pärimise teemad. Need olukorrad, kus on surnud ettevõtjast pereliige ja ei ole tehtud testamenti või ei ole see läbimõeldult tehtud.

„Samuti on keerulised rahvusvahelised pärimised – kui testament on tehtud teise riigi õiguse alusel, sagedasti on selleks Ühendkuningriigi või Soome õigus. Korraldused on samuti jäetud, aga aktiivsed varad – osalused jms – on Eestis,“ kirjeldab Kelder. Arusaamatust on siis palju. Tihti on klientidel ka olukordi, kus pärimine ja pärimise tunnistuse saamine võtab aega ja Eestis asuvatel äriühingutel pole selle aja jooksul aktiivset omanikku.

„Kui kohaliku juhtkonnaga on head, aktiivsed ja läbimõeldud suhted, siis saab pingeid vältida. Kui suhted on aga ebaselged või ei ole pärijad kunagi äriühingu juhtkonda näinudki või isegi Eestis käinud, siis on erimeelsuste tekkimine sama hästi kui garanteeritud.“

Keerulised teemad: abielu ja lahutus

Kärt toob aga välja, et halvasti planeeritud pärandamise kõrval on teine sama oluline teema halvasti planeeritud lahutus. „Imelikul kombel on ühisvara režiim tänaseni kõige laiemalt kasutuses ja lahutuse käigus kannatavad siis kõik.“

Kärt toob esile kolm aspekti, millele võiks mõelda:

  • Võrdselt kõigile. Kõikvõimalikud lahendused, et testamendiga jäetakse aktiivsed varad võrdsetes osades kõikidele pärijatele. Üldiselt sellised lahendused ei toimi, kui just kõik pärijad pole valmis võrdselt panustama ja on selleks ka võimelised. Varem või hiljem tekib vajadus kelleltki midagi välja osta või pärandist tasu eest loobuda ja siin tekivadki reeglina konfliktid nii varade väärtuse arvestamise kui hinna üle.
  • Lapsed pärijaks. Arvestada tuleb siin seda, et lapse vara on lapse vara ja seda ei saa täiskasvanud vabalt ja oma äranägemise järgi kasutada. Reeglina on lapse varaga tehingute tegemiseks vaja kohtu nõusolekut ja see võib praktikas osutuda väga koormavaks. „Meil on olnud mitmeid juhuseid, kus aktiivsete varade pärijateks on lapsed ja tuleb taotleda kohtu nõusolekut nii majandusaasta aruannete allkirjastamiseks kui ka välismaal olevate varadega tehingute tegemiseks. Kõik, mis on seotud Eestist väljas olevate varadega, võtab sellisel juhul kordades rohkem aega, kuna reeglina hakkavad välisriigi institutsioonid siis Eesti õiguse sisu välja selgitama.“
  • Loobumine. Samuti on advokaatidel sageli olnud juhtumeid, kus üks pärija loobub teiste pärijate kasuks oma päritavast varast ja hiljem vaidlustab loobumise. Põhjuseks võib olla nii see, et ta hindab, et ei saanud adekvaatset teavet varade väärtuse kohta, kui ka see, et mingid varad jäid märkamata. „Kohtud on siin üldjuhul olnud positsioonil, et kui on loobumine, siis on olnud loobumine ja tagantjärele vaidlustamine ei ole tervitatav.“