Töötukassa teeb aastas umbes ühe miljoni euro ulatuses tagasinõudeid. Nende hulgas on ka juhatuse liikmeid, kes on end küll töötuna arvele võtnud, kuid töötukassa hinnangul tegelevad siiski töötamisega. Meie vandeadvokaadi Kaido Künnapase sõnul ei pruugi aga kõik tagasinõuded olla põhjendatud.
Olukorrad on erinevad
Alates 2018. aastast on näiteks väikefirma juhatuse liikmel taas õigus end töö kaotusel töötuna arvele võtta ja saada töötuskindlustushüvitist. Töötukassa on aga sellel aastal ligi 20 töötuna arvel olevalt juhatuse liikmelt, kes oma ettevõttes töötukassa hinnangul siiski töötavad, saadud hüvitisi tagasi nõudnud.
Meie vandeadvokaat Kaido Künnapas selgitas Aktuaalsele Kaamerale, et kui jutt on ettevõttest, mis pakub programmeerimisteenust ja töötajaid ettevõttes ei ole, siis on põhjust uurimiseks. “Olukorras, kus näiteks ettevõte on saanud litsentsi, mida ta siis kasutab või üürib kinnisvara välja, seal ei ole vaja aktiivselt inimesi töötamas kogu aeg. Sellistel juhtudel ma arvan ei pruugi olla vajadust ja põhjust uurida selliseid asju,” lausus Künnapas.
Rohkem selgust reeglite osas
Künnapase sõnul oleks aga õigusliku selguse saamiseks juhatuse liikmete puhul oluline defineerida, millal isik töötab. “Siin on küsimus riigile endale, kas need reeglid võiksid olla selgemad. Millal isik töötab, millal mitte. Väga ebamäärastes olukordades, kus me räägime suulisest lepingust, mis on sõlmitud isiku ja tema enda ühingu vahel, veidi skisofreenilises olukorras, kus isik istub ise kahel pool lauda, sõlmib iseendaga töölepingu suuliselt, pooleldi vaikides – see tekitab väga palju juriidilisi küsimusi ja probleeme, millega tavainimene ei peaks tegelema,” rääkis Künnapas.
Vandeadvokaat tõdes, et töötukassal võib siin olla keeruline täpselt vahet teha ja sisse võivad tulla vead. “Kindlasti. Sellepärast, et selgeid reegleid ju ei ole. Ja selles olukorras, kus me oleme, ütleb lõpuks kohus, kuidas me siis käituma peaksime. Nüüd tagant järgi inimestele näppu viibutada… Noh mõnel juhul on see põhjendatud, paljudel juhtudel ma arvan, et mitte,” sõnas Künnapas.
Vaata lähemalt ERRist.
