2025 on Eesti põllumajandussektorile kujunenud erakordselt keeruliseks, eelkõige taimekasvatusele ja seakasvatussektorile, kirjutab meie advokaat Liisa Kähr Maalehes.
Taimekasvatussektorit on räsinud ebasoodsad ilmastikutingimused, samal ajal kui seakasvatussektorit on rängalt mõjutanud sigade Aafrika katk. Riik on astunud samme, kuid mitmed võimalused tootjate toetamiseks on seni kasutamata.
Riik tunnistab raskusi taimekasvatussektoris
Vabariigi Valitsus allkirjastas täna korralduse, et aprillist juulini kestnud ilmastikutingimused olid põllumajandusele ebasoodsad. Sarnaselt on toiminud ka Läti, kes hiljutiste keeruliste ilmastikutingimuste tõttu kuulutas riigis välja koguni erakorralise olukorra. Lätiski tekitasid kahju viimaste kuude külm, vihm ja üleujutused.
Eestis tõid taimede kasvuperioodil esinenud madalad temperatuurid, öökülmad, liigniiskus ja rahe kaasa ulatuslikke kahjusid – saagikus langes, kvaliteet halvenes ning majanduslik kahju tootjatele oli märkimisväärne. Valitsus selgitab, et korraldus kannab taimekasvatussektori jaoks mitmeid olulisi sõnumeid.
Esiteks rõhutatakse, et põllumajandus on strateegiliselt tähtis sektor, mille elujõulisus on oluline nii toidujulgeoleku kui ka regionaalse arengu seisukohalt.
Teiseks, valitsus loodab, et korraldus loob aluse lepinguliste suhete ümberhindamiseks ning suunab osapooli mõistlikule dialoogile. Tuleb siiski lisada, et kui lepingutes on kokku lepitud, et ilmastikutingimusi ei loeta vääramatuks jõuks, siis nii see on ja keeruliste ilmastikutingimuste tõttu oma lepingulisi kohustusi täitmata jätta ei saa. Riik püüab osapooli siiski koostööle suunata.
Kolmandaks, riigi samm võimaldab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametil (PRIA) lugeda toetuste nõuete mittetäitmist erandliku asjaoluna. Põllumajandustootjate jaoks tähendab see, et neil ei tule eraldi tõendada ilmastikust tingitud takistusi, sest nende esinemist juba eeldatakse. See samm lihtsustab nii põllumajandustootjate kui PRIA elu.
Seega näeme, et riik püüab suunata pooli läbirääkimistele ning tootjate koostöö PRIA-ga lihtsustub. Teisalt tekib küsimus, kas see korraldus on kõik, mida riik plaanib. Korralduse andmisega tõdeb valitsus, et ilm oli ebasoodne ja olulised kahjud on tekkinud. Ei selgu aga, kas sektorile kavandatakse ka kriisimeetmeid või kas korralduses nimetatud kolm punkti jäävadki ainsaks toeks sektorile.
Keerulises olukorras on ka seakasvatus
Seakasvatussektor ja tööstused on mõjutatud sigade Aafrika katkust. Taudikahjud hüvitatakse osaliselt ehkki võimalusi rohkemaks justkui oleks.
Taudikolde likvideerimisega kannavad kahjusid nii põllumajandustootjad kui ka töötlejad. Põllumajandustootjad mõistavad vajadust taudikollete likvideerimiseks. Samal ajal jääb riigi poolt suur osa kahjudest hüvitamata. Seda ka olukorras, kus ettevõtjad on olnud hoolsad st igati järginud rangeid bioohutusnõudeid, et katku ennetada.
Eesti riik hüvitab kahjud seakasvatajatele vaid osaliselt. Sektori jaoks teeb keerulisemaks olukorra see, et ei hüvitata näiteks saamata jäänud tulu, mida lubab hüvitada ka Euroopa Liidu õigus. Puuduvad riiklikul tasandil selgitused, miks Eestis saamata jäänud tulu ei hüvitata.
Kui lisame siia juurde, et Lätis ja Leedus on ka toetused sektorile suuremad kui Eestis, siis see kajastub negatiivselt konkurentsiolukorras. Analüüsi ja riikliku põhjendamist vajaks, miks Läti ja Leedu toetused sektorile on oluliselt kõrgemad.
Lisaks kaasneb töötlejatele kahju näiteks olukorras, kus nendeni on jõudnud saastekahtlusega toodang, mis tuleb hävitada. Samal ajal ei ole töötlejatele kahjuhüvitisi kavandatud ehkki ka selles osas on lahenduste leidmiseks Euroopa Liidu õigusest tulenevalt erinevaid võimalusi, sh on võimalik asuda läbirääkimistesse Euroopa Komisjoniga, mida aga riik senini ei ole vajalikuks pidanud. Puudub selgus, miks seda võimalust kasutatud ei ole. Riigil tuleks kasutada kõiki võimalusi, et juba niigi raskustesse sattunud sektorit aidata.
Taudi tõttu oleme kaotamas u 10% sigadest ning uute kollete tekkimisel veelgi enam. Nurme farmi juurde kogunenud meeleavaldajaid võisid aktiveerida erinevad põhjused, kuid alahinnata ei saa ka rahulolematust riigi senise toe ja õigusliku raamistikuga, mille tulemusena kaotab meie loomakasvataja ja meie kõigi toidujulgeolek ehk toidulaud.
