Riigikogus esimese lugemise läbinud rikkumisest ­teavitaja kaitse ehk nii-öelda loku­lööja (tuntud ka kui vilepuhuja – toim) seadus, millega venitamise eest alustas Euroopa Komisjon Eesti ­suhtes rikkumis­menetlust, tõotab ­tekitada parlamendierakondade vahel abielu­referendumi mastaabiga konflikti.

Õiguslik kaitse tagatud

Idee järgi peaksid kõik avalikud asutused ja vähemalt 50 töötajaga ettevõtted looma oma töötajate jaoks asutusesisese teavituskanali. Vabariigi valitsus lõi rikkumisest teavitaja kaitse seaduse, et võtta üle Euroopa Liidu samanimeline direktiiv. Eesmärk on lihtne: võimaldada õiguslik kaitse kõigile, kes teatavad ebaseaduslikust tegevusest või tegevusetusest, et tõhusamalt ja kiirelt tagada õiguskord ja avalike huvide kaitsmine. Ehk kui näiteks ehitusettevõtte töötaja annab teada, et objektil ei järgita ohutusnõudeid, ei tohi tööandja teda hiljem lahti lasta või kuidagi survestada.

Idee on üllas

Meie vandeadvokaat Albert Linntam sõnas kommentaaris Postimehele, et eelnõu idee on igati üllas – kes ei sooviks, et toimuks vähem traagiliste tagajärgedega õnnetusi ja reatöötajad julgeksid probleemidest õigel hetkel õigesse kohta teada anda?

Põnevamaks läheb Linntami sõnul aga lugu siis, kui uut tööriistakasti nimega ,,survemeetmete rakendamise keeld” hakatakse praktikas kasutama kõikvõimalikes töövaidlustes ja konfliktides, miks mitte ka aktsionäridevahelistes kohtulahingutes. ,,Eelnõu järgi võib lokulööja staatuse saada väga lai ring isikuid, alustades ettevõtte juhtidest kuni potentsiaalsete praktikantideni välja. Olgugi et seaduse enda tekstist seda ei nähtu, ei piirdu keelatud survemeetmed ainult võimaliku vallandamisega. Nii võib tööandjal olla kohustus muuta vilepuhuja tähtajaline tööleping tähtajatuks või hoiduda töötulemustele negatiivse tagasiside andmisest. Selline ,,immuniteet” võib osutuda võimsaks relvaks ja leida kasutust ka nendes töötajate-juhtkonna vahelistes konfliktides, mis otseselt teavitamisse ei puutu,” lisab Linntam.

Loe lähemalt Postimehest.