Järgmiste kuude jooksul puutuvad paljud ettevõtted kokku võlgnevuste ja likviidsusprobleemidega – et need ei süveneks ega muutuks ületamatuks, tuleb nendega tegeleda võimalikult kiiresti.

Võlausaldajad, peatage lumepalliefekt!

  1. Määrake krediidilimiit ja küsige ettemaksu

Esimese asjana tuleks kriitilise pilguga üle vaadata klientide limiidid. Oma ettevõtte likviidsuse tagamiseks oleks mõistlik määrata igale kliendile krediidilimiit, millest üle kaupu või teenuseid ei müüda või müüakse ainult ettemaksu vastu. Selline süsteem aitab ära hoida suuremate võlgnevuste tekkimist ja suunab võlgnevustega tegelema võimalikult varajases faasis.

  1. Kasutage kohustuste tagamisel käendust ja garantiid

Olukorras, kus krediidilimiiti või ettemaksu pole võimalik kasutada, võiks abiks olla ostja juhatuse liikme või osaniku käendus. Samuti võiks võimalusel kaaluda emaettevõttelt garantii võtmist. Sellisel juhul on võlgnevuse tekkides kohustuse täitmine paremini tagatud ja ka käenduse või garantii andjal endal on suurem huvi tekkinud probleemi lahendada. Käenduse või garantiiga tagatud kohustust täidetakse praktikas enne tagamata kohustuste täitmist.

  1. Arveldage sagedamini

Mõelda võiks arveldamisele sagedamini kui standardne kuu. Sellisel juhul ilmneb maksehäire varem ja väiksema summa juures.

  1. Kasutage notariaalset maksegraafikut

Kui võlgnevused on juba tekkinud, siis tuleks võlgnikuga suhelda ja välja selgitada, mida võlgnik teeb enda makseraskuste ületamiseks ning mis on tema üldine suhtumine võlgnevuste tasumisse. Kui võlgnik tegeleb aktiivselt makseraskuste ületamise võimaluste otsimisega, siis võiks võlausaldaja talle omalt poolt vastu tulla ja võimaldada võlgnevust tasuda pikemajalise notariaalse maksegraafiku alusel, mis sisaldab kokkulepet sundtäitmisele allutamise kohta. Notariaalne maksegraafik sundtäitmisele allutamise kokkuleppega on võrdväärne täitedokumendiga ja maksegraafiku rikkumise korral saab selle kohtutäiturile täitmiseks anda ilma kohtumenetlust läbimata. Võlausaldaja peab oma raha küll kauem ootama, aga saab ka suurema kindlustunde ja võlg saab aja jooksul makstud. Võlgnikule annab see võimaluse oma ettevõtet päästa.

  1. Kasutage maksetähtaegade pikendamisel pandiõigusi

Sarnaselt notariaalse maksegraafikuga on võlgnevuste tagamisel võimalik kasutada pandiõigusi. Nii saab maksetähtaegade pikendamise siduda hüpoteegi seadmisega võlgniku kinnisvarale või kommertspandi seadmisega võlgniku ettevõttele. Kui võlgnikul on muu temaga seotud ettevõte, võiks kaaluda aktsia- või osapandi kasutamist. Meeles tasub pidada, et üürileandjal on seadusest tulenev õigus kasutada üürileandja pandiõigust.

  1. Omandage tingimuslikult osalus võlgniku äriühingus

Teatud juhtudel tasub kaaluda võlgnevuse tagamiseks võlgniku äriühingu osaluse tingimuslikku omandamist. Kui võlgnik kohustust kokku lepitud ajaks ei täida, omandab võlausaldaja võlgniku äriühingu osaluse varasemalt kokku lepitud tingimustel. Kokkulepe on vaja sõlmida notariaalselt ja nii võlgnik kui ka võlausaldaja peavad selle allkirjastama. Ühtegi märget avalikesse registritesse sellise kokkuleppe sõlmimise kohta ei tule. Samas tuleb silmas pidada, et sellel on mõtet ainult siis, kui võlgniku äriühingut ei ähvarda pankrot ja võlgniku äriühingu osalusel on väärtus, st omandamine on majanduslikult otstarbekas.

  1. Nõudekirja saatmine võlgnikule koos pankrotihoiatusega

Juhul kui võlgnikuga pole võimalik kontakti saada või võlgnik keeldub koostööst, siis võiks kaaluda võlgnikule nõudekirja saatmist koos pankrotihoiatusega. Nõudekirjas tuleks lahti selgitada võlgnevuse tekkimise asjaolud ja anda 10-päevaline tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Juhul, kui võlgnevus on olnud sissenõutav üle 30 päeva, oleks mõistlik nõudekirjas ära mainida, et tegemist on ühtlasi pankrotihoiatusega. Reeglina pärast pankrotihoiatuse saamist võlgnikud aktiveeruvad ja asuvad lahenduste leidmiseks läbirääkimisi pidama.

Nõuanded võlgnikele

 Kui teie ettevõtte vastu on esitatud pankrotiavaldus, asuge tegutsema!

Võlgnevuse sissenõudmisel on tihti esimeseks sammuks nõudekirja saatmine koos pankrotihoiatusega. Kuigi pankrotimenetluse algatamine võlgnevuse sissenõudmiseks pole tavapäraselt võlausaldaja huvides, võib siiski ette tulla, et asi lõppeb pankrotimenetluse algatamise katsega. Siis tuleb kindlasti pankrotiavaldusele (sh pankrotiavalduse aluseks olevale nõudele) vastu vaielda ja teha seda kohtu poolt antud tähtaja jooksul.

Kui magate selle tähtaja maha, siis on menetluslikult võimalik, et määratakse juba ajutine haldur ja kaotate õiguse pankrotiavalduse aluseks olevale nõudele vastu vaielda. Seejärel hindab kohus ainult ettevõtte varalist seisu, et teha kindlaks, kas see on maksejõuetu või mitte.

Kuna ettevõtte varalist seisu hinnates võtab kohus arvesse ka pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet, mis ei pruugi üldse põhjendatud olla, on võimalik välja kuulutada teie ettevõtte pankrot olukorras, kus teie ettevõte ei pruugigi üldse pankrotis olla.

Seetõttu tuleks pankrotiavalduse vastuväited esitada võimalikult kiiresti ja kohtu poolt antud tähtaja jooksul, et pankrotiavalduse menetlus lõpeks kiiresti, ajutist haldurit ei määrataks ja asi ei jõuaks pankroti väljakuulutamiseni.

Kui teie ettevõtte vastu esitatud pankrotiavalduse aluseks olev nõue on põhjendatud, kuid tahate siiski oma ettevõtet pankrotist päästa, lubab pankrotti ära hoida see, kui maksate nõude lihtsalt ära või annate võlausaldajale tagatise tema nõude tagamiseks. Kui neid võimalusi ei ole, siis jääb üle näidata kohtule, et ettevõte ikkagi ei ole maksejõuetu ning suudab sedasama nõuet, mis on pankrotiavalduse aluseks, ja ka kõiki teisi võimalikke nõudeid mõistliku aja jooksul tasuda. Kui te suudate need asjaolud menetluses ära näidata, siis kohus kindlasti pankrotti välja ei kuulut

Millal peab juhatus esitama pankrotiavalduse?

Pankrotiavalduse esitamise kohustus on seotud maksejõuetuse mõistega, st makseraskused peavad olema omandanud püsiva iseloomu. Ettevõtte juhatus peab seaduse kohaselt esitama pankrotiavalduse maksejõuetuse püsivaks muutumise korral võimalikult kiiresti – aga mitte hiljem kui 20 päeva jooksul pärast maksejõuetuse ilmnemist.

Maksejõuetuse ilmnemine on veidi hägune mõiste, kuid kohtupraktika kohaselt saab eeldada maksejõuetust, kui ettevõtte netovara on miinuses. Seega, kui netovara on miinuses ja keegi võlausaldajatest peaks esitama pankrotiavalduse ja selle aluseks olev nõue pole vaieldav, siis reeglina kuulutatakse pankrot välja.

Samuti võib juhul, kui pankrotiavalduse esitab juhatuse asemel mõni võlausaldaja, selguda, et ettevõtte juhtkond on enda pankrotiavalduse esitamise kohustust rikkunud ning see on käsitletav juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumisena. Juhatuse jaoks tähendab see seda, et nii pankrotihalduril kui ka võlausaldajatel on õigus ja võimalus esitada juhatuse vastu kahju hüvitamise hagi. Kriminaalkorras on karistatav see, kui kohus leiab, et juhatus on tahtlikult põhjustanud maksejõuetuse või pankrotimenetluses vara varjanud, ning võib järgneda kuni 3-aastane vanglakaristus või rahatrah

Nõuanded võlausaldatajele

Esita nõue õigeaegselt ja seisa oma huvide eest!

Võlausaldaja aktiivsus ja enda huvide eest seismine aitab suurendada nõude rahuldamise võimalusi saneerimise-ja pankrotimenetluses

Kui peaksite võlausaldaja rollis pankrotimenetlusse sattuma, on kõige tähtsam asi nõudeavalduse esitamise tähtaeg. Reeglina on see 2 kuud pärast pankroti väljakuulutamist, aga soovitav on esitada nõudeavaldus ära natukene varem ehk enne esimese üldkoosoleku toimumist. See on vajalik selleks, et te saaksite esimesel võlausaldajate koosolekul hääletada ja otsuseid mõjutada.

Kõige olulisem küsimus esimesel võlausaldajate koosolekul on alati see, kas kohtu poolt määratud haldur peaks tööd jätkama ja kes valitakse pankrotitoimkonda. Pankrotihaldurid teevad oma tööd väga erineva kvaliteediga ja sellest sõltub ka pankrotimenetluse tulemus (st kui suures osas võlausaldajate nõuded rahuldatakse). Seepärast tasub olla pankrotimenetluses võimalikult aktiivne võlausaldaja, rääkida kaasa võlausaldajate koosolekul, osaleda pankrotitoimkonna töös ja teha koostööd pankrotihalduriga. Nii saab mõjutada pankrotimenetluse kulgu positiivses suunas.

Kui võib ka tunduda, et kogu pankrotimenetlus on mõttetu, siis sellist ühtset järeldust kindlasti teha ei saa. Igat juhtumit peab vaatama eraldi ja uurima, mis võiksid olla vara suurendamise võimalused. Teinekord selgub lähemal uurimisel, et vahetult enne pankroti väljakuulutamist on tehtud tehinguid, mis on kahjustanud võlausaldajate huvisid. Selleks on pankrotiseaduses sätted, mis võimaldavad pankrotihalduril minna kahjustavad tehinguid tagasi võitma.

Teine võimalus on uurida, kas pankrotimenetluse käigus on toimunud ettevõtte üleminek. Sellisel juhul saab pankrotihaldur esitada kõik pankrotivõlgniku vastu suunatud nõuded selle ettevõtte vastu, kuhu vara on üle läinud. Ka juhatuse liikme vastu saab esitada kahju hüvitamise hagi, kui juhatuse liige on oma hoolsuskohustust rikkunud. Nende võimaluste kasutamine aitab kindlasti kaasa pankrotivara suurendamisele ja võimaldavad  võlausaldajatel rahuldada enda nõudeid suuremas osas võrreldes esialgse olukorraga.

Millal kasutada saneerimist?

Kui ettevõtte makseraskused ei ole omandanud püsivat iseloomu, siis tasub minna saneerimise teed. Selle juures on kõige tähtsam, et ettevõtte juhtkond ise usuks saneerimise võimalikkusesse ning suudaks teha koostööd nii saneerimisnõustaja kui ka võlausaldajatega. Mis iganes plaan saneerimismenetluse käigus kokku pannakse, taandub asi lõpuks just nimelt koostööle, mis lubab nõudeid ümber kujundada.

Nõuete ümberkujundamine tähendab, et lepitakse kokku maksegraafikutes, muudetakse tähtaegasid või vähendatakse nõudeid. Ümber kujundada ehk vähendada saab ka maksunõudeid, sest ka maksuamet osaleb saneerimismenetluses võlausaldajana.

Saneerimiskava kinnitamisel on suur kaal võlausaldajatel. Nõusoleku peavad andma pooled võlausaldajad, kes omakorda esindavad 2/3 häältest. Võlausaldaja jaoks on alati oluline välja uurida, kas tema nõue kuulub saneerimiskava hulka, sest sellest sõltuvad tema õigused saneerimismenetluses. Sarnaselt pankrotimenetlusele on oluline esitada enda võimalikud vastuväited, pretensioonid ja ettepanekud õigeaegselt ning olla menetluses aktiivne.