Peagi jõustuvad ulatuslikud konkurentsiseaduse muudatused, mis muudavad oluliselt menetlusreegleid konkurentsiõiguse rikkumiste uurimiseks ja tõstavad märgatavalt konkurentsiõiguse rikkumiste eest kohaldatavate karistuste ülemmäärasid.
Kuna konkurentsiseaduse muudatused mõjutavad kõiki ettevõtlusega tegelevaid isikuid, oleme olulisematest muudatustest koostanud valikulise ülevaate. Soovitame üle kontrollida, et muudatused kajastuksid ettevõtjate sisemistes juhendites, mis käsitlevad ettevõtjate õigusi ja kohustusi Konkurentsiameti võimaliku külaskäigu või teabenõude korral.
Muudatustest on ettevõtjate jaoks ehk suurima negatiivse mõjuga suure trahviga tagatud kohustus teha Konkurentsiametiga võimaliku rikkumise uurimisel igakülgset koostööd.
Pigem positiivse muudatusena võib esile tõsta, et edaspidi karistatakse konkurentsiõiguse rikkumiste eest üksnes ettevõtjaid. Füüsilisi isikuid saab karistada vaid juhul, kui nad tegutsevad füüsilisest isikust ettevõtjatena.
Muudatused jõustuvad Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Käesoleva uudiskirja koostamise hetkel ei ole muudatusi Riigi Teatajas veel avaldatud, aga avaldamist on iga hetk oodata.
Karistuste ülemmäärad tõusevad
Turgu valitseva seisundi kuritarvitamise eest määratava trahvi ülemmäär tõuseb seniselt 400 000 eurolt 10% turgu valitsevas seisundis ettevõtja üleilmsest aastakäibest.
Konkurentsi kahjustavate kokkulepete puhul oli karistuse ülemmäär juba 10% üleilmsest aastakäibest, aga seni kasutati ülemmäära arvutamiseks ainult konkreetse juriidilise isiku käivet. Muudatuste kohaselt kasutatakse ülemmäära arvutamiseks kogu ettevõtja (lihtsustatult kogu kontserni) aastakäivet.
Seniselt 400 000 eurolt tõuseb 10% ettevõtja üleilmsest aastakäibest ka olulist vahendit omavate ettevõtjate ja eri- või ainuõigust omavate ettevõtjate vastutus neile konkurentsiseadusest tulenevate kohustuste täitmata jätmise eest. Näiteks võib korraldatud jäätmeveo teenuse osutajat oodata rahatrahv kuni 10% kontserni üleilmsest aastakäibest selle eest, et ettevõtja on eksinud kohustuse vastu pidada eraldi arvestust iga toote või teenusega seotud tulude ja kulude kohta, lähtudes järjepidevalt kohaldatavatest ja objektiivselt põhjendatud arvestuspõhimõtetest, mis tuleb selgelt kindlaks määrata ettevõtja sise-eeskirjades.
Karistada saab ainult ettevõtjaid
Konkurentsiõiguse rikkumiste eest karistatakse edaspidi ainult ettevõtjaid, mis tähendab reeglina juriidilisi isikuid. Füüsilisi isikuid saab konkurentsiõiguse rikkumiste eest edaspidi karistada ainult juhul, kui nad tegutsevad ettevõtjatena.
Erinevalt varasemast ei saa seega konkurentsiõiguse rikkumise eest karistada töötajaid ja juhtorganite liikmeid. Töötajad ja juhtorganite liikmed peavad siiski arvestama sellega, et konkurentsiõiguse rikkumine kujutab endast suure tõenäosusega töölepingu või käsunduslepingu rikkumist, millega võivad kaasneda kahju hüvitamise nõuded.
Enese mittesüüstamise privileeg kitseneb oluliselt
Muudatuste kohaselt on selge õigus keelduda teabe andmisest, mis võib isikut süüstada konkurentsiõiguse rikkumise või mis tahes muu süüteo toimepanemises, ainult füüsilistel isikutel.
Seni on ettevõtjatel olnud füüsiliste isikutega võrdne õigus ennast mitte süüstada. Muudatuste kohaselt on juriidilisel isikul konkurentsijärelevalvemenetluses õigus keelduda ainult sellise teabe andmisest, millega ta möönaks konkurentsiõiguse rikkumise toimepanemist või süüstaks ennast mõne kuriteo (nt altkäemaksu andmine) toimepanemises. Juriidiline isik saab teabe andmisest ilma trahviga riskimata (vt järgmist alapunkti) keelduda eelkõige siis, kui teabe andmine oleks võrdväärne konkurentsiõiguse rikkumise tunnistamisega. Juriidiliselt isikult ei saa nõuda näiteks vastust küsimusele, kas pooltel oli eesmärk konkurentsi kahjustada. Küll aga riskib juriidiline isik trahviga, kui keeldub välja andmast näiteks juhatuse liikme e-kirjavahetust konkurendi esindajaga, kust nähtub poolte selge eesmärk sõlmida konkurentsi kahjustav hinnakokkuleppe.
Koostöökohustuse täitmata jätmise korral karmid karistused ja sunniraha
Koostöökohustuse täitmata jätmine loetakse uurimismeetme kohaldamise takistamiseks. Uurimismeetme kohaldamise takistamine võib seisneda nii tegevuses (nt dokumentide hävitamises) kui ka tegevusetuses (nt jätab järelevalvealune isik esitamata andmed, mida temalt nõuti).
Uurimismeetme kohaldamise takistamise eest on võimalik järelevalvealust isikut karistada kuni 1% ettevõtja üleilmsest aastakäibest. Rahatrahvi määramise pädevus on maakohtul.
Kui läbiotsimisele allutatud isik ei allu läbiotsimisel Konkurentsiameti korraldusele või teabenõude saanud isik ei täida teabenõuet, on Konkurentsiametil õigus kohaldada sunniraha. Järelevalvealusele isikule on Konkurentsiametil õigus kohaldada sunniraha päevamääraga kuni 5% järelevalvealuse isiku keskmisest päevasest üleilmsest kogukäibest sunniraha kohaldamisele eelneval majandusaastal. Sunniraha arvestatakse perioodi eest, mil järelevalvealune isik on kohustuse täitmisega viivituses.
Konkurentsialaste väärtegude aegumistähtaeg pikeneb
Konkurentsialaste väärtegude aegumise tähtaeg pikeneb kolmelt aastalt viiele. Lisaks peatub konkurentsialaste väärtegude aegumine väärteo kohtumenetluse ajaks. Aegumine peatub ka teise liikmesriigi konkurentsiasutuse või Euroopa Komisjoni poolt sama keelatud teo osas tehtud rikkumisotsuse osas toimuva kohtumenetluse ajaks.
Eelnev tähendab, et harvemaks muutuvad juhud, kus ettevõtja pääseb karistusest põhjusel, et väärtegu on aegunud. Aegumistähtaja pikendamine ja aegumistähtaja peatumise uued alused puudutavad kõige enam turgu valitseva seisundi kuritarvitamist, olulist vahendit omava ettevõtja kohustuste täitmata jätmist ja olulist vahendit, eri- või ainuõigust omava ettevõtja raamatupidamise erinõude täitmata jätmist. Konkurentsi kahjustavate kokkulepete keelu rikkumine oli varasemalt kuritegu, mille aegumistähtaeg oli juba viis aastat ja katkes süüdistatava kohtu alla andmisega.
Läbiotsimiseks on vaja halduskohtu eelnevat luba
Muudatuste kohaselt on Konkurentsiametil konkurentsijärelevalvemenetluses (haldusmenetlus) läbiotsimise tegemiseks igal juhul vaja halduskohtu eelnevat luba. Varasemalt vajas Konkurentsiamet haldusmenetluses läbiotsimise tegemiseks halduskohtu eelnevat luba üksnes juhul, kui läbiotsimine toimus eluruumis või väljaspool tavapärast töö- või lahtiolekuaega äriruumis.
Halduskohus hindab läbiotsimiseks loa andmisel, kas läbiotsimine on proportsionaalne ja selle eeldused on täidetud. Halduskohtu loas märgitakse, kus ja mille otsimiseks ning millistele andmetele juurdepääsuks läbiotsimise luba on antud.
Endiselt on võimalik, et Konkurentsiamet teeb läbiotsimise haldusmenetluse asemel väärteomenetluses. Sellisel juhul on läbiotsimiseks vaja maakohtuniku luba. Endiselt on ka võimalik, et läbiotsimise teeb Euroopa Komisjon. Sellisel juhul on läbiotsimiseks vaja Euroopa Komisjoni otsust ja eluruumi puhul ka halduskohtu luba.
Andmekandjate läbivaatamiseks täpsemad reeglid
Konkurentsiameti vastuseisu tõttu ei hakka Konkurentsiamet ka tulevikus läbiotsimisi toimetama nii, nagu neid toimetab Euroopa Komisjon. Konkurentsiametil ei ole kohustust selgitada läbiotsimise kohas välja, milline teave on kahtlustatava konkurentsiõiguse rikkumise tõendamisel asjakohane, ega võtta kaasa ainult asjakohase teabe koopiaid.
Sarnaselt senise praktikaga võib Konkurentsiamet kaasa võtta terved andmekandjad, nt sülearvutid ja mobiiltelefonid. Samas on Konkurentsiametil kohustus teha andmekandjast esimesel võimalusel koopia ja tagastada andmekandja viivitamata isikule, kellelt see ära võeti.
Ettevõtjatel tekib selgem õigus nõuda advokaadi kutsesaladusega kaitstud teabe ja asjakohatu teabe väljaarvamist läbiotsimise käigus kogutud materjalide hulgast. Samuti on ettevõtjal õigus viibida juures, kui Konkurentsiamet avab pitseri läbiotsimise käigus kaasa võetud materjalilt ja vastavat materjali läbi vaatab. Ettevõtjal on õigus saada ka mõistlik tähtaeg selleks, et märkida Konkurentsiameti kaasavõetud materjali hulgas ära advokaadi kutsesaladusega kaitstud teave ja ilmselgelt asjakohatu teave. Ettevõtja ja Konkurentsiameti vahel vaidluse tekkimise korral on võimalik pöörduda vaidluse lahendamiseks halduskohtu poole.
Struktuursete meetmete kohaldamise õigus
Konkurentsiamet saab endale selge õiguse kohustada ettevõtjat tegema konkurentsialase rikkumise lõpetamiseks struktuurseid muudatusi. Struktuurseks muudatuseks võib olla näiteks osaluse võõrandamine konkureerivas äriühingus või ettevõtte võõrandamine. Tegemist on väga intensiivse sekkumisega ettevõtja omandipõhiõigusesse ja ettevõtlusvabadusse. Vastavalt peab struktuurse meetme kohaldamine olema väga hästi põhjendatud ja puuduma peavad ettevõtjat vähem koormavad alternatiivsed meetmed konkurentsialase rikkumise lõpetamiseks. Seega ei ole oodata struktuursete meetmete sagedast kasutamist menetlustes, mis ei lõppe ettevõtja enda poolt väljapakutud kohustuse heakskiitmisega või kokkuleppega. Isegi Euroopa Komisjon ei ole struktuurseid meetmeid julgenud kasutada menetlustes, kus ettevõtja ei nõustunud menetluse lõpetamise või väiksema trahvi saavutamiseks ise struktuurse meetmega.
