Kliimaministeerium plaanib energeetikaprojektide Eestisse meelitamiseks arendajatele riiklikku laenukäenduse pakkumist. Ideed kommenteerivad Delfi Ärilehes meie advokaadid Kätlin Sehver ja Heidi Rand-Karu.
Selle Euroopa puhta tööstuse leppest (ingl k Clean Industrial Deal) tuleneva võimalusega saaks ministeeriumi sõnul rahastada nii meretuuleparke, suuri salvesteid kui ka näiteks tuumajaama. Tervitame ministeeriumi kiiret algatust uute võimaluste kasutamisel – see on oluline samm edasi. Samas tekib küsimus: kas laenukäendusest üksinda piisab, et anda turule kindlust ja meelitada siia kapitalimahukaid projekte?
Eesti senised pingutused energiaprojektide toetamisel
Varem on meil taastuvenergiaprojektide toetamise kontekstis palju räägitud hinnavahelepingutega (ingl k Contracts for Difference ehk CfD) antavatest nn hinnagarantiidest. Need on mehhanismid, mis lubavad energiatootjale tema toodangu eest kindla sissetuleku, sõltumata hinna kõikumisest turul. Toetust makstakse opereerimisajal ehk pärast projekti valmisehitamist ja tootmisega alustamist. Selliseid mehhanisme on Eestis varem korduvalt kasutatud taastuvenergia vähempakkumiste näol. Need mehhanismid on Euroopa Liidu (EL) riigiabiraamistikuga lubatud ning kahtlemata kasulikud, aga mitte alati piisavad selleks, et uusi suurprojekte päriselt turule meelitada.
Riiklikku laenukäendust on Eesti samuti varem kasutanud, kuigi mitte energiaprojektide toetamiseks. Seda on suunatud näiteks ekspordi arendamisse. Seega ei ole tegemist täiesti uue meetmega, vaid pigem olemasoleva tööriista taaselustamise ja laiendamisega. Uudsus seisneb selles, et nüüd soovitakse seda kasutada ka suuremahuliste ja strateegiliste energiaprojektide puhul, nagu meretuulepargid, tuumaenergia või vesinikutehnoloogiad.
Erinevad võimalused energeetikasektorit ja tööstust edendada
Juunikuus vastu võetud Euroopa Liidu uus riigiabi raamistik CISAF (ingl k Clean Industrial Deal State Aid Framework) pakub häid tööriistu, aitamaks liikmesriikidel kiirendada puhta energia ja tööstuse arengut. CISAF lubab peale CfD ja laenukäenduse veel mitut alternatiivset toetusmeedet, mis võivad olla paindlikumad, kiiremad ja sobivamad just suuremahulistele energiaprojektidele.
Suured projektid, nagu meretuulepargid või vesiniku tootmine, vajavad mahukaid investeeringuid juba enne, kui esimene kilovatt elektrit võrku jõuab. CfD võib küll pakkuda kindlust tulevikutulude osas, ent ei lahenda probleemi, kuidas katta kulud enne ehituse algust. Kliimaministeeriumi poolt CfD-le alternatiiviks pakutud laenukäendus annab seevastu arendajale algkapitali kaasamiseks teatava leevenduse. Siiski ei pruugi see üksi olla piisav, eriti kui turul valitseb üldine ebakindlus. Seetõttu on oluline, et riik ei piiraks oma valikuid üheainsa toetusmeetmega, vaid prooviks luua läbimõeldud ja mitmekesise toetusraamistiku.
Siin tulebki mängu CISAF-i tööriistakast. CISAF nimelt võimaldab erinevaid toetusmeetmeid, sealhulgas
- otseseid investeeringutoetusi, millega saab katta elektriühenduste või taristu rajamise kulusid;
- riiklikke garantiisid ja käendusi, mis aitavad pangast parematel tingimustel laenu saada;
- maksusoodustusi, mis muudavad projekti finantsiliselt atraktiivsemaks;
- hinnavahelepinguid ehk CfD-sid, mis stabiliseerivad tootmistulu pärast projekti valmimist;
- riskijagamise mehhanisme, näiteks riigi osalust või tagasimakstavaid toetusi, mis vähendavad erasektori riski;
- suurtarbijate toetamist, näiteks pikaajaliste elektriostulepingute (PPA) soodustamist, energiakulude kompenseerimist või investeeringutoetusi rohelise energia kasutuselevõtuks.
Oluline on mõista, et ei CISAF ega ükski teine EL-i õigusakt ei kirjuta riikidele ette ühte kindlat lahendust abi andmiseks. Toetusmeetmed ei ole ka üksteist välistavad – vastupidi, neid saab ja ka tuleks omavahel kombineerida. Näiteks saaks meretuulepargi puhul kasutada investeeringutoetust alajaama rajamiseks, maksusoodustust tuulikute komponentide tootmiseks, laenugarantiid ehituskulude jaoks ning CfD-d tootmisperioodil elektri müügihinna stabiliseerimiseks. Valemisse on võimalik lisada ka suurte energiatarbijate toetamine, mille kaudu saab omakorda uut tootmist Eestisse meelitada.
Aeg nutikate valikute tegemiseks
Eesti seisab praegu olulise valiku ees. Turusignaalidest on näha, et täiesti ilma riigi toetuseta ei ole lähiajal energeetika vallas suurprojekte oodata. Kui tahame, et energiapööre ei jääks vaid ilusaks ideeks, peame oskama kasutada kõiki tööriistu, mis meile kätte on antud. Üleeilne uudis riiklike laenukäenduste plaani kohta on kahtlemata samm õiges suunas.
Samas ei pruugi laenukäendusest üksi piisata. Laenukäendus võib aidata neid, kel on juba ligipääs kapitalile, kuid jätab tähelepanuta need, kes vajavad tuge juba esimesteks sammudeks. Samuti ei aita see neid, kellel on vaja investoritele näidata stabiilset tulevikusissetulekut. Seetõttu peaks riik vaatama võimalusi laiemalt ja loovamalt – mitte ainult toetuste andjana, vaid ka strateegilise partnerina, kelle tegevus maandab riske, loob turukindluse ja annab selgeid signaale, et Eesti on valmis suurprojekte vastu võtma.
EL-i riigiabi raamistik pakub märksa laiemat tööriistakasti kui CfD või laenukäendus üksiku meetmena. Meie võimalus ja väljakutse seisneb nüüd selles, kuidas erinevaid võimalusi loovalt ja paindlikult kombineerida. Eesmärk ei peaks olema pakkuda ainult üksikut toetusmeedet, vaid kujundada terviklik ja strateegiline lähenemine, mis toetab nii tootjaid kui ka tarbijaid ning esimesi nii investeeringute algfaasis kui ka pikaajalises turul osalemisel. Just selline nutikus on olnud Eesti varasemate edulugude alus ning võiks olla ka meie järgmise majanduskasvu mootor.
