Viimastel aastatel on siirdehindade teema Eestis üha enam tähelepanu pälvinud, eriti seoses maksuameti hiljutiste sammudega. Äripäeva artikkel toob esile, kuidas maksu- ja tolliamet (MTA) nõuab ravimifirmalt Interchemie Werken De Adelaar Eesti AS 6 miljonit eurot, kahtlustades ettevõtet ligi paarikümne miljoni euro maksuvabas väljaviimises Eestist.
See juhtum on vaid üks paljudest, mis näitab, et MTA on hakanud siirdehindade kontrolli tõsiselt võtma. Kui varem oli siirdehindade regulatsioon Eestis pigem varjus ja kontroll toimus väiksemas mahus, siis viimastel kuudel on maksuamet asunud aktiivselt uurima seotud isikute tehinguid, mis võivad viidata varjatud kasumi väljaviimisele või siirdehinna ebakõlale.
Mis on siirdehinnad ja miks need olulised on?
Siirdehind (inglise keeles transfer pricing) on hind, millega seotud isikud – näiteks ema- ja tütarettevõtted – omavahel kaupu, teenuseid või varasid müüvad. Eesti tulumaksuseaduse kohaselt peavad sellised tehingud vastama turuväärtusele, st olema samaväärsed tehingutega, mida teeksid omavahel sõltumatud osapooled (arm’s length principle). See põhimõte on tuletatud Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) siirdehindade suunistest, mis on rahvusvaheliselt tunnustatud standardiks.
Siirdehindade eesmärk on tagada, et ettevõtted ei manipuleeriks hindadega, et viia kasumit madala maksumääraga jurisdiktsioonidesse või maksuparadiisidesse. Näiteks võib emaettevõte müüa kaupa oma tütarettevõttele kunstlikult madala hinnaga, vähendades sellega tütarettevõtte maksustatavat kasumit kõrgema maksumääraga riigis, nagu Eesti.
Eestis kehtib siirdehindade regulatsioon alates 2007. aastast, kuid selle rakendamine on olnud pikka aega pigem tagasihoidlik. Nüüd, peaaegu 20 aastat hiljem, on MTA võtnud siirdehindade kontrolli tõsiselt käsile, mis märgib olulist nihet maksuameti strateegias.
Interchemie juhtum: maksuamet kahtlustab teeseldud tehinguid
Äripäeva artikli kohaselt on MTA võtnud luubi alla Interchemie Werken De Adelaar Eesti AS-i tehingud aastatel 2020 ja 2021. Maksuamet kahtlustab, et ettevõte tegi emafirmaga tehinguid, mis ei vastanud turuväärtusele, ning osa tehinguid võisid olla ebaehtsad. MTA hinnangul võis Interchemie viia Eestist välja mitmekümne miljoni euro väärtuses maksuvaba kasumit, mille tulemusel nõuab amet nüüd 6 miljonit eurot maksusummat.
See juhtum illustreerib tüüpilist siirdehindade probleemi: kui ettevõte müüb kaupa või teenuseid seotud osapoolele ebatavaliselt madala või kõrge hinnaga, võib see viidata kasumi siirdamisele. MTA on Interchemie puhul kindel, et tehingud ei vasta OECD suunistele ega turutingimustele, ning see on viinud maksuvaidluseni. Interchemie juhtum ei ole siiski erand, vaid osa suuremast trendist, kus maksuamet on alustanud sarnaseid auditeid ka teistes ettevõtetes.
Maksuamet sõelub välja 100 kahtlast ettevõtet
MTA tulumaksu osakonna juht Madis Laas rääkis Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et amet on praeguseks tuvastanud ligikaudu 100 ettevõtet, kelle tegevus võib viidata kasumi Eestist välja viimisele. Laasi sõnul on uuritud umbes 20 ettevõtet, kuid ülejäänutega võetakse ühendust lähiajal. „Homme võib olla juba 200,“ märkis Laas, viidates sellele, et kahtlaste ettevõtete arv võib kiiresti kasvada.
See näitab, et MTA on muutnud oma lähenemist siirdehindade kontrollile. Kui varem keskenduti pigem nõustamisele ja ettevõtete abistamisele, siis nüüd on amet hakanud rangemalt jälgima, eriti seoses skeemidega, mis võimaldavad kasumi maksuvaba väljaviimist. Laasi sõnul on maksuametil nüüd paremad vahendid ja andmeanalüüsi võimalused, et tuvastada kahtlaseid tehinguid, sealhulgas tihedam koostöö maksuparadiisidega seotud jurisdiktsioonidega. Eeldame, et andmeanalüüsi võimalused on kogu aeg olnud MTA-l vähemalt sama hea kui kõikidel maksumaksjatel (kui mitte paremad), seega tegemist on muutumisega suhtumises ja mitte vahendite tekkimises.
OECD praktika ja Eesti eripära
OECD siirdehindade suunised on rahvusvaheliselt aktsepteeritud standard, mida otseselt või kaudselt kasutab kogu arenenud maailm, mis seab standardid seotud isikute tehingute maksustamiseks. Suunised rõhutavad, et tehingud peavad vastama turuväärtusele ja et ettevõtted peavad koostama dokumentatsiooni, mis tõendab tehingute vastavust turutingimustele. Lisaks on OECD välja töötanud meetodid, nagu võrreldava turuhinna meetod, kulupõhine meetod ja kasumijaotuse meetod, et hinnata siirdehindade õigsust.
Eesti maksusüsteem erineb paljudest OECD riikidest, kuna kasumit maksustatakse alles jaotamisel, mitte tekkimisel. See muudab siirdehindade regulatsiooni rakendamise keerulisemaks, kuna tekkepõhine maksustamine võib tekitada topeltmaksustamise probleeme. OECD suuniste kohaselt peaks tehingu ühel poolel olema võimalus vähendada oma maksustatavat tulu, kui teisel poolel seda suurendatakse, kuid Eesti kassapõhine süsteem ei võimalda seda alati.
Tulevik: suurem kontroll ja karmimad tagajärjed
MTA hiljutised sammud, sealhulgas Interchemie juhtum ja 100 kahtlase ettevõtte sõelumine, näitavad, et siirdehindade kontroll on Eestis jõudnud uude faasi. Madis Laasi sõnul on maksuamet valmis vajadusel ka kohtusse minema, kuigi enamik vaidlusi on seni lahendatud enne kohtusse jõudmist.
Ettevõtetele tähendab see suuremat vajadust tagada, et nende siirdehindade dokumentatsioon oleks korras ja tehingud vastaksid turuväärtusele. Lisaks võivad karmimad kontrollid mõjutada Eesti atraktiivsust välisinvestorite silmis, kuna suurem maksuametipoolne järelevalve võib suurendada halduskoormust.
