Eestiski tuleb tööandjatel hakata enne töövestlust algtöötasu või selle vahemikku avaldama, kuid lõunanaabrite kogemus näitab, et palgavahemiku avalikustamine vajab toimiva lahendusena siiski täpsustusi, kirjutavad meie tööõiguse valdkonna eksperdid Pirkko-Liis Harkmaa ja Carolin Simona Laurits Äripäevas.
Palkade läbipaistvusdirektiiv toob tööandjatele kaasa kohustuse tagada palkade kujundamise läbipaistvus ning avaldada enne töövestlust algtöötasu või selle vahemik. 2023. aastal vastu võetud Euroopa Liidu direktiivi eesmärk on soolise palgalõhe vähendamine. Juba 2026. aasta suvel peaksid hakkama Eestis kehtima selle esimesed nõuded.
Direktiiv ei kirjuta ette, kuidas palgad avaldada, aga viitab, et tööle kandideerija peab enne töövestlust või lepingu sõlmimist saama selle kohta selge info. Info võib olla töökuulutuses, kuid seda võib edastada ka muul moel – siseriiklik regulatsioon saab jätta avalikustamise viisi lahtiseks ja usaldada sobiva lahenduse leidmise tööandjale.
Eesti riik ja tööandjad peavad niisiis otsustama: millised on mõistlikud lahendused palkade avaldamiseks? Naaberriikide praktika pakub siin väärtuslikku võrdlus- ja õppematerjali.
Lätis, Leedus ja Soomes
Läti ja Leedu on juba aastaid tagasi valinud palgavahemiku või palga teavitamiseks kohustuse avaldada see töökuulutuses. Eestis on see seni olnud vabatahtlik ja mitmed tööandjad kasutavadki seda võimalust.
Seni pole lõunanaabrid palkade töökuulutuses avalikustamisega seotud laialdast negatiivset mõju täheldanud ning lahendus toimib. Pigem kandideerijate huvi tööpakkumiste vastu kasvas.
Lätis ei möödunud seaduse muutmine siiski ilma diskussioonita. Läti kaubandus-tööstuskoda ei toetanud ettepanekut kohustada tööandjaid avalikustama töökuulutuses töötasu. Ühe argumendina toodi välja, et see võib ohustada ettevõtete konkurentsivõimet, eriti tööjõupuuduse tingimustes.
Leedu praktikas esineb probleem, et seadus ei määra, milline on adekvaatne palgavahemik kuulutuses. Seetõttu annavad mõned ettevõtted ebamõistlikult laia palgavahemiku, näiteks 1000–10 000 eurot.
Põhjanaabrite juures Soomes on tööandjate organisatsioonid olnud seisukohal, et palgaandmed tuleks avaldada alles pärast kandidaatide eelvalikut. Seda põhjendusel, et töökuulutuses palga avaldamine võib viia konkurentsiõiguse rikkumiseni, sest tööandjad võivad hakata kaudselt omavahel töötasusid koordineerima. Soome direktiivi ülevõtmise seaduseelnõu kohaselt ei muutugi palgaandmete avaldamine töökuulutuses kohustuslikuks.
Kuidas avalikustada töötasu läbipaistvalt ja mis juhtub ettevõttega, kes palku ei avalda? Loe lähemalt täispikast artiklist.
