Meie partner, vandeadvokaat Carri Ginter ja jurist Maarika Maripuu töötasid “vaenukõne seaduse” eelnõu valvsalt läbi ja kinnitavad, et sel korral ajab riik õiget asja. Eelnõu on muudetud nutikaks ja karistada saab vaid julgeolekut ohustava vaenukõne eest.

Näiteks ei liigituks Eestis kuriteoks mujal Euroopas trahve kaasa toonud näited, kus austerlane aias muru niites ja joodeldades moslemitest naabrite usulisi veendumusi naeruvääristas või soomlane homofoobseid kirikuflaiereid jagas. “Justiitsministeeriumi eelnõu kasutab targalt Eestile raamotsuses selgesõnaliselt jäetud õigust karistada ainult neid tegusid, mis ohustavad avalikku korda. See, et Austria või Soome võivad olla kehtestanud nõudlikuma seaduse, on nende riikide valik. Võimalik, et rumal, kuid valik on nende.”

Ka hiljutise demonstratsiooni eest, kus riigikogu ees seisis auto sildiga “Riigikogulased: lõpetage p***de nunnutamine Eestis!”, kedagi vangi ei pandaks. “Tegemist on nõmeda ja avalikkust häiriva käitumisega. Siiski jääb see sellise sõnavabaduse raamesse, mida uue paragrahviga ei karistata. Nii on sõnavabaduse hulgas jätkuvalt õigus käituda avalikus kohas nõmedalt või teisi šokeerival viisil.”

Siiski, ka hetkel välja pakutud eelnõu pole täiuslik. Näiteks on õigusteadlane Jaan Ginter avaldanud arvamust, et eelnõu on liiga abstraktne ja tekitab õigusmõistjatele koormust. Samamoodi pole rahul õigusteadlane Andres Parmas, sest “avalik kord on niisugune mõiste, mida karistusseadustik ja karistusõigus juba kasutavad. Ja kasutavad seda teistsuguses tähenduses kui vaenukõne sätte juures plaanis oleks” (ERR).

Vastuseks kriitikale on seaduseelnõu seletuskirjas avaliku korra ohustamist selgitatud. “Kui vaenukõne annab tõsise aluse karta järgnevat vägivallategu või ühiskonna turvalisuse ohustamist, ongi tegemist avaliku korra ohustamisega raamotsuse mõttes. Teisisõnu kasutab Eesti oma õigust karistada üksnes ja ainult sellist vaenukõnet, mis ohustab avalikku korda EL-i õiguse tähenduses.”

Seega on tulevikus keelatud selline vaenukõne, millega kaasneb tõsine oht. Lärmamine, möödujate solvamine ja valju muusika mängimine sinna alla ei kuulu, küll aga terroristidega ühendusse astumise võimalus või ülesköetud rahvamassi ässitamine vägivallale. “Kokkuvõtvalt tuleb justiitsministeeriumi pakutut tunnustada ja öelda, et ühena vähestest on Eestis leitud sõnavabadusele soodsaim lahendus.”

Loe täispikka arvamuslugu ERR-ist!