Meetodid, millega osad riigid teiste üle mõju püüavad saavutada on läinud peenemaks ja täpsemaks. On riike, mille eesmärk on saavutada mõju ükskõik mis vahenditega. Kõige ekstreemsem on sõjaline rünnak, aga eesmärki on võimalik saavutada ka teistmoodi, majanduslike vahenditega. Mis on aga Eesti riigi vastumeetmed selleks puhuks, arutlesid Siseministeeriumi nõunik Silvester Soop ning meie advokaat Sandra Mikli saates „Soraineni sagedus”.
Eesti on üks väheseid Euroopa Liidu riike, mis ei ole veel vastu võtnud EL-i määrusest tulenevat regulatsiooni välismaiste otseinvesteeringute kontrollimiseks. Praegu on seaduseelnõu väljatöötamisel. Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja advokaadibüroo Soraineni poolt on tehtud põhjalik uuring „Välisinvesteeringute taustauuringu mõjude hindamine“.
„Usaldusväärsuse kontroll on eelkõige vajalik, et kontrollida kolmandates riikidest pärit investorite usaldusväärsust ja tagada sellega Eesti investeerimiskliima läbipaistvus ning välistada oht avalikule korrale või julgeolekule“, selgitas Sandra.
Rääkides sellest, milliseid kolmandaid riike peetakse ohuks julgeolekule, soovitab Silvester Soop tutvuda Kaitsepolitseiameti ja Välisluureameti aastaraamatutega.
„Väljatöötamisel oleva seaduseelnõu eesmärk on hinnata kolmandatest riikides tulevate otseinvesteeringutega seotud ohte Eesti ja Euroopa Liidu elutähtsate teenuste toimimisele. Oluline, et ohtu ei satuks näiteks elektri elanikkonnale toimetamine, kütuste kättesaadavus või sideteenus, millest olulisel määral sõltub ühiskonna toimimine,“ põhjendas Soop koostamisel oleva välisinvesteeringute usaldusväärsuse seaduse vajalikkust. Kontrolli alla läheb üle 10%lise osaluse omandamine Eesti ettevõttes ja olulise ettevõtluse omandamine strateegilises valdkonnas. Lõplikku nimekirja investeeringutest, mida kontrollima hakatakse, veel ei ole.
Soop ütles, et üldjuhul osutavad riigi toimimiseks vajalikke teenuseid Eestis eraettevõtted, kes julgeolekuohtudega igapäevaselt ei tegele, vaid keskenduvad oma põhiteenuste osutamisele. Kuivõrd riigi üks põhiülesandeid on Eesti elanike julgeoleku ja turvalisuse tagamine, siis aitab ka riik hinnata võimalikke ohte ning neid vajadusel maandada.
„Seaduse mõte ei ole ettevõtjatele reegleid peale suruma hakata, vaid pigem teha koostööd. Ettevõtted saavad küsivad riigilt nõu, kuidas oma riske ennetada ja leevendada“, rääkis Soop. Põhimõtteliselt luuakse uue seadusega kord, et kui kolmanda riigi päritolu ettevõtja soovib teha investeeringu sektorisse, mis omab suurt kaalu ühiskonna toimimise seisukohalt, siis algatatakse loa menetluse protsess. Loa taotleja esitab riigile digitaalselt nõutavad andmed oma tausta ja investeeringu eesmärgi kohta. Loa taotlust hindab alaliste liikmetega komisjon, kuhu kuuluvad ohuhinnangu andmise pädevusega asutused. Kui probleeme ega küsimusi ei teki, siis peaks 30 päeva jooksul olema luba käes. Takistuste ja probleemide puhul see aeg pikeneb, mis sõltub muuhulgas ka investori ja komisjoni vahelisest koostööst. Lõpliku otsuse saamine ei tohiks võtta üle kuue kuu.
„Meie lähiriigid juba rakendavad seda praktikat ja selles ei ole midagi erakordset. Näiteks Soomes ei ole 30 aasta jooksul, kui määrus on kohaldatud, ühestki välisinvesteeringust keeldutud. Nende taktika on pakkuda ettevõtjatele erinevaid leevendusmeetmeid, teha palju koostööd, näiteks soovitatakse osaluse suurus üle vaadata. Osaluse vähendamise või võõrandamise nõudmine ongi üks mõistlikumaid meetmeid, mida rakendada, kui peaks tekkima küsitavusi,“ soovitas Sandra.
Saatejuhid Mario Sõrm ja Kaupo Lepasepp arutlesid seekordses „Soraineni sageduse“ saates advokaat Sandra Mikli ja Siseministeeriumi nõuniku Silver Soopiga, mis plaanid on riigil välisinvesteeringute taustakontrolli seaduse eelnõuga ning kas ja mil määral on välisinvesteeringud Eestisse oodatud.
Kuula saadet Äripäeva raadiost
või Soraineni Spotify’s
Loe artiklit Äripäevas siin
