Rohepööret läbi viies peame vaatama, millised on Eesti rahvuslikud huvid ja millised on globaalsed huvid, ütles meie partner Allar Jõks „Impulsis“. Saates arutati, kas ja kuidas tegeleda rohepöördega julgeolekukriisi ajal.
„Rahvuslikuks huviks on kindlasti eesti rahva säilimine läbi aegade nagu põhiseaduse preambul seda ette näeb. Teisele kaalukausi poolele peame panema selle, kui palju me tahame või saame globaalseid kliimamuutusi mõjutada. Ja siis peame kaaluma, kumb on olulisem,“ rääkis Jõks.
Tema arvates on praegu Eesti julgeoleku seisukohast olulisem see, et meie energiataristu oleks vastupidav. Seega ei saa me maha kanda põlevkivi, kui lisaenergia allikat, kuni me pole alternatiive leidnud. „Ma olen nõus sellega, et põlevkivi põletamisel pole helget tulevikku, aga ma keeldun nõustumast sellega, et põlevkivi on täna, aastal 2025, minevik.“
Kulud kannab ettevõtja
Allar Jõksi sõnul tuleb tähelepanu pöörata sellele, kui palju koormisi ja kohustusi on seoses rohepöördega pandud eraettevõtjatele. Nii on ettevõtjad pidanud tegema investeeringuid, lisakulutusi ja ka loobuma osadest investeeringutest, kuna vajaminevad load võetakse ära, viidates arengukavadele või vastuvõetavale kliimaseadusele. „See ei ole nii lihtne, et avalik sektor on keskkonnakaitsesse panustanud. Ta on kulutused lükanud ettevõtjatele,“ väitis vandeadvokaat.
Vandeadvokaat rõhutas, et seadusandja võiks uusi regulatsiooni kehtestades need kõigepealt kaalukausile asetada. Nii tuleks teha näiteks kestlikkusaruandega, mille koostamine maksab suurematele ettevõtetele lausa mitusada tuhat eurot. „Kaalume ära, kas meil tasub kestlikkusaruannet sellisena teha: mis on plussid ja kui palju see tegelikult maksma läheb. Siis oleksid paljud sellised probleemid tegelikult olematud,“ leidis Jõks.
Kohustused on ebaselged
Ühe suurimaks rohepöörde probleemiks peab vandeadvokaat ettevõtjatele pandavate kohustuste ebaselgust. See tuli tema hinnangul välja ka saatekülalistele näidatud uudisloost, mis rääkis kütusepakkujate ja riigi omavahelistest vaidlustest.
Jõksi sõnul sai antud probleem alguse aastal 2019, kui riigikogus oli sadamaseaduse menetlus. Kahe lugemise vahel lükati tema sõnul sinna kuidagiviisi salaja sisse vedelkütuse seaduse muudatus, millega võimaldati biokütuse kohustust täita alternatiivsete meetmetega. „Minu arvates see on kurja juur, kui sa lubad biokütuse nõuet, et bensiinis peab olema teatud protsent biokütust, hakata kõrvalt mingite teiste vahenditega täitma. Siis tekibki erisus ja sa pead hakkama seletuskirja lugema. Kokkuvõttes on seadusandlik lahendus siin nii ebaselge, et isegi ametnikud saavad vahepeal aru ühtmoodi ja siis teistmoodi.“
