Veebruaris kogunesid Berliinis FAZ maksukonverentsil Euroopa ja USA maksuvaldkonna spetsialistid. Esindatud olid nii valitsusorganisatsioonid, Euroopa Komisjon, OECD kui ka maksunõustajad ja -teadlased. Aastas korra toimuval kokkusaamisel arutati maksumaailmas toimuvat ning ennustati, mida tulevik tuua võib. Meie partner ja maksutiimi juht Kaido Künnapas ja rahandusministeeriumi esindaja Helen Pahapill esindasid arutelupaneelis Eesti vaadet.

Millised mõtted osalejatelt kõlama jäid:

  • Ühingute juhtkondade kasvav rahvusvaheline mobiilsus tekitab üha rohkem küsimusi ühingu maksuresidentsuse ja juhtkonna tasude maksustamise kohta. Planeeritakse detaile, näiteks millises jurisdiktsioonis milliseid meilikontosid kasutada võib.

  • Kuritarvituste vastaste reeglite rakendamisel on jätkuvalt ebaselgust, eriti seoses lõpliku kasusaaja (beneficial ownership) ja kuritarvituste vastaste reeglite (GAAR) omavahelise suhtega. Nn Danish case viitab sellele, et Euroopa Kohus laiendab kuritarvituste vastu võitlemise tööriistakasti ning ilmselt jõuab see ka Eestisse. Eestis võiks alustada tulumaksuseaduses oleva kuritarvituste vastase sätte sisu ja kohaldamise testi kujundamisest ja kommunikeerimisest, et maksumaksjatele oleks arusaadav, mida riik neilt ootab. Probleemi ulatust näitab ka Euroopa Komisjoni soov säte õigusselguse tagamiseks üle vaadata.

  • Euroopa idatiivas on riigid uute maksumuudatuste tutvustamisel pigem tagasihoidlikud ning suuri muudatusi ei ole. Balti regioonis paistab silma Leedu, kus valmistutakse eraisikute progressiivse tulumaksusüsteemi kasutuselevõtuks.

  • Paljudes riikides on sagenenud püsivaid tegevuskohti puudutavad maksukontrollid. Eestis on probleemiks ebaselgus püsiva tegevuskoha kasumi jaotamise ajastuse osas

  • Pea kõikjal võib märgata püsivaid tegevuskohti puudutavate maksukontrollide kasvu. Eestis on probleemkohaks eelkõige ebaselgus püsiva tegevuskoha kasumi jaotamise aja osas – millal omistatakse tulu peakontorile ning millal käsitletakse seda lihtsalt peakontori kontol hoitava või välja laenatud rahana. Ebaselgus on risk, millega välisettevõtjad peavad arvestama, ning mis võib mõnel juhul muuta Eesti tütarühingu asutamise mõistlikumaks.

  • Läbiv teema oli Euroopa Komisjoni soov lihtsustada ja automatiseerida maksude administreerimist. Eesti on siin olnud esirinnas, samas kui näiteks Saksamaal unistatakse siiani digitaalsest e-maksuametist. Samuti rõhutati vajadust lihtsustada üldist maksureeglistikku, et parandada õigusselgust, ühtlustada maksusüsteeme ELi tasandil ning vähendada ettevõtjate halduskoormust.

Kuritarvituste vastaste reeglite rakendamisel on endiselt ebaselgust. Fotol: Elisabeth Lauri, Kaido Künnapas