Samal ajal, kui kirgi kütab rohepesu vastane direktiiv, on Euroopa Liit astunud samme ka nii-öelda mahepesu ja tervisepesu vastu. Meie advokaat Heidi Rand-Karu ja jurist Maria Lahe kirjutavad Delfi Ärilehes, kuidas Euroopa Kohtu hiljutised otsused aitavad vältida tervisetoodete ja ravimite keelatud reklaami.
Kehtib lihtne põhimõte: reklaamis esitatav info peab vastama tõele. Ravimite puhul on nõuded rangemad: reklaamida võib ainult teaduspõhist ja ravimi omadustele vastavat objektiivset teavet. Nüüd on Euroopa Kohus selgitanud, et isegi neutraalne ja tõele vastav info võib kujutada endast keelatud reklaami, kui see kallutab patsienti valima ravimit muul põhjusel kui meditsiiniline vajadus.
Uued piirangud eksitavatele „rohelistele“ reklaamidele
Euroopa Liidu eesmärk on suurendada tarbijate teadlikkust. Peagi peab ka Eesti võtma üle direktiivimuudatused, mis keelavad uduse sisuga roheväited nagu „keskkonnasõbralik“ või „kestlik“.
Direktiivi eesmärk on kaitsta tarbijat niinimetatud rohepesu eest. Seega ei tohi tarbijat eksitada, jättes mulje suuremast keskkonnasõbralikkusest, kui tootel või selle valmistamise protsessil tegelikult on. Samuti keelatakse reklaamida omadust, millel pole konkreetse tootega midagi pistmist – näiteks reklaamlaused „gluteenivaba pudelivesi“ või „plastivaba paberileht“ peavad jääma minevikku. Uued reeglid tõrjuvad olukordi, kus silt „roheline“ või „kliimasõbralik“ võib varjatult mõjutada tarbija hinnangut toote kvaliteedile, ilma et sellel oleks sisulist tähendust.
Sektor on ärev. Kaupmehed pelgavad, et uued nõuded sunnivad osa kaupa müügilt eemaldama või ümber märgistama. Kaupmeestel ja tootjatel tasub kindlasti olla tähelepanelik.
Uued reeglid tulevad peagi. Eesti peab rohepesu vastased reeglid üle võtma märtsi lõpuks ning need peavad kehtima hakkama 27. septembrist. Trahvirisk on arvestatav juba praegugi kehtivate eksitamisvastaste reeglite rikkumise korral: kuni 400 000 eurot. Edaspidi võib suures ulatuses rikkumiste puhul ulatuda trahv kuni nelja protsendini ettevõtte aastakäibest või kuni kahe miljoni euroni.
Tõendamata terviseväited ei kuulu toidulisandi pakendile
Sarnaselt tõendamata roheväidetega on toote reklaamis keelatud ka tõendamata terviseväited. Näiteks rõhutas Euroopa Kohus hiljuti, et taimsetele koostisosadele ja neid sisaldavatele toodetele ei tohi omistada mõju, mille paikapidavus pole teaduslikult tõendatud.
Vaidluse alla sattus toidulisand, mille tootekirjelduses viidati, et tootes sisaldub tujutõstev safraniekstrakt ning stressi ja väsimust vähendav melonimahlaekstrakt. Kõlab kahtlemata ahvatlevalt, ent toidulisandi pakendil esitatav teave peab olema teaduspõhine ja tarbijale kasulik.
Lihtsustatult: Euroopa Kohus selgitas, et toidulisandite puhul ei tohi kasutada taimedele omistatavaid tervisealaseid väiteid enne, kui Euroopa Komisjon on neid ametlikult hinnanud ja lubatud väidete nimekirja kandnud. See tähendab, et tootjad ei tohi reklaamida taimset toidulisandit kui midagi, mis parandab näiteks meeleolu, keskendumist või üldist heaolu, kui toimeaine selline omadus ei ole teaduslikult kinnitatud. Samuti ei ole lubatud kasutada ähmaseid lubadusi, et „toode tagab hea tervise“, kui selle taga pole tõele vastavat fakti.
Miks ei tohi „mahedat“ ravimit „mahedana“ reklaamida?
Sellepärast, et ka pealtnäha neutraalne ja tõele vastav märgistus ravimipakendil võib suunata tarbija tegema valikut, mis ei põhine tervislikel kaalutlustel. Teame ju, kuidas värske pirukalõhn kohvikus suunab mõtted pirukale, ehkki kõht on täis ja tegelikult on arstiga ammu kokku lepitud, et pagaritoodete söömist tuleb vähendada.
Ravimite turustamisel pole samalaadne mõjutus või reklaam lubatud. Isegi kui ravimiks on taimetee.
Euroopa Kohus keelas sisuliselt salveitee pakendil EL-i ametliku mahetoodangu logo kasutamise. See on see toidulettidelt hästi tuntud heleroheline lehemärk. Mis on halba selles, kui mahedalt toodetud taimetee pakil on mahetoote silt? Kas ei tähenda „mahe“ lihtsalt puhtamat ja keskkonnasõbralikumat tootmist, vähem kemikaale keskkonnas ja potentsiaalselt ka tootes endas? Kas tarbijal ei ole õigus teada, kas toode on mahe või mitte?
Kohus vastas sisuliselt, et ravim ei ole jogurt või moos. Kui toidu osas on loomulik ja igati soovitatav suunata tarbijat eelistama mahetoodangut, siis ravimite puhul see nii ei ole.
Konkreetne salveitee loeti traditsiooniliseks taimseks ravimiks, mis erineb õiguslikult klassikalisest ravimist üksnes selle poolest, et tee toimet ei pea tõendama kliiniliste uuringutega. Piisab, kui ravimtaimeteel on pikaajalise kasutamise põhjal tõendatud ravitoime.
Ravimite maailmas on tooteinfol ainult üks funktsioon – aidata patsiendil teha tervise mõttes õige valik. Ravimõju osas ebaoluline info pakendile mahtuda ei või. Seega ei tohi ravimtee pakendil kasutada mahetoodangu märgistust, kui mahetootmise tulemusel ei ole ravimi omadused patsiendile tõendatult kasulikumad. Kuigi mahetootmine on üldiselt positiivne nähtus, võib selline märgistus tarbijat eksitada ja suunata teda eelistama toodet, millel ei ole tegelikult suuremat tervisealast väärtust.
Muidugi tundub ebaõiglane, et mahedalt toodetud raviteed ei tohi turustada mahetootena. Maheusku tarbijana võiks meil olla ju õigus vähendada võimalust, et joome koos tervistava teega potentsiaalselt sisse ka põllumajanduskemikaalide jääke.
Olukorda on võimalik aga taas lahendada faktipõhiselt. Müügiluba menetledes saab ravimiamet hinnata, kas mahepõllumajanduslik toimeaine parandab ravimi omadusi. Kui parandab, on mahemärgis ravimi pakendil omal kohal.
Võidavad nii tarbija, tootja kui ka keskkond
Euroopa suund on selge. Toodet ei tohi muuta nii-öelda paremaks (ja seega atraktiivsemaks) pelgalt nutika märgistuse või kõlava väitega.
See ei tähenda, et ettevõtjad ei võiks oma toodete tugevusi esile tõsta. Küll aga peab sõnum peegeldama toote tegelikke omadusi, mitte usku või veendumusi. Veel kord: kui tooteinfos või reklaamis viidatakse tervise- või keskkonnaomadustele, peavad väited olema kontrollitavad.
Tootjatele ja turundajatele tähendab muudatus selget üleskutset: enne kui kleebid pakendile atraktiivse märgi või lubaduse, küsi endalt, kas esitatud väide peab vastu teaduslikule kontrollile. Lõpuks teenib see ju ka keskkonna- ja tervise-eesmärke, kui tarbijatel on võimalik valida selgelt tõhusam ja väärtuspõhine toode.
