Andmekeskus ei ole lihtsalt üks ettevõte, vaid pikaajaline ja kapitalimahukas investeering. Ühe keskuse rajamine võib tähendada sadu miljoneid kuni miljardeid eurosid investeeringuid. Hea näide on Google’i andmekeskus Soomes Haminas, kuhu on investeeritud ligikaudu 4,5 miljardit eurot. Digitaalne majandus ei eksisteeri ainult pilves, vaid vajab väga konkreetset füüsilist taristut. Seega on andmekeskused saanud sama oluliseks kui teed, sadamad või elektrivõrgud. Eesti kontekstis kerkib üha teravam küsimus: kas kohalikud omavalitsused suudavad sellest trendist osa saada või jäävad nad kõrvaltvaatajaks? Vastus sõltub sellest, kui teadlikult ja varakult suudetakse tegutseda.
Põhjamaade kogemus näitab, et selline areng ei sünni juhuslikult. Soome ja Rootsi on teadlikult positsioneerinud end andmekeskuste sihtkohtadena. Tugeva taristu kõrval nähakse neid investorite jaoks atraktiivsena ka jaheda kliima, puhta energia ja stabiilse ühiskonna tõttu. Oluline roll on olnud kohalikel omavalitsustel, kes on suutnud pakkuda kiiresti valmis lahendusi, teha tihedat koostööd riigiga. Näiteks on Soome olnud ise aktiivne ka investorite kohale meelitamisel ja oma piirkonna võimaluste tutvustamisel.
Omavalitsuste roll
Eesti omavalitsuste jaoks tähendab see, et konkurents ei käi ainult riikide, vaid ka piirkondade vahel. Andmekeskuse rajamise otsus sõltub eelkõige kolmest tegurist: elektri kättesaadavusest, andmeside kvaliteedist ja regulatiivse keskkonna selgusest. Kuigi omavalitsus ei kontrolli neid täielikult, saab ta neid palju mõjutada. Vald saab tagada, et sobivad maa-alad on planeeringutega ette valmistatud, lubade menetlus kiire ja läbipaistev ning koostöö riigiga toimib. Eriti soodsas olukorras on need vallad, mille territooriumile on juba planeeritud või planeerimisel suuremad tuule- või päikesepargid. See loob võimaluse, et elektritootja saab sõlmida andmekeskusega otselepingu, mis muudab piirkonna investori jaoks märksa atraktiivsemaks.
Andmekeskuse rajamine toob kaasa märkimisväärseid investeeringuid infrastruktuuri. Elektrivõrke tuleb tugevdada, rajatakse uusi alajaamu ning arendatakse välja kiire andmeside. Need arendused ei teeni ainult üht investorit, vaid loovad aluse ka teiste ettevõtete tulekuks. Andmekeskus ise pakub suhteliselt kõrge kvalifikatsiooniga tööd sajakonnale inimesele, kuid selle mõju ei piirdu ainult otseste töökohtadega. Kui keskus on kord rajatud, tekivad selle ümber sageli ka muud ettevõtted ja uued töökohad. Eriti oluline võib olla AI-valdkonna ettevõtetele andmekeskuse lähedus, kus andmeside kiirust mõõdetakse juba pikosekundites. AI-sektor on täna üks kõrgemate palkadega valdkondi ja see võib tähendada omavalitsusse paljude kõrgepalgaliste töökohtade lisandumist.
Täiendav eelis peitub soojusenergias. Andmekeskuste jääksoojust saab kasutada kaugküttes, mis aitab vähendada energiakulusid ja toetab rohepööret. Suurusjärgu mõttes võib 120 MW tarbiv andmekeskus anda piisavalt soojust, et katta keskmise Eesti linna vajadused. Seega ei ole andmekeskus üksik projekt, vaid katalüsaator laiemaks majanduslikuks ja taristuliseks arenguks.
Tööstusmaade probleem keeratakse võimaluseks
Investeeringute tegemiseks on oluline lahenduste küpsusaste. Kui piirkonnas puuduvad selged planeeringud või liitumisvõimalused, liigub investor edasi järgmise valiku juurde. Seetõttu peaks iga omavalitsus, kes soovib selliseid investeeringuid ligi meelitada, tegema ära eeltöö: valmistama ette tööstusalad ja looma selge koostöömudeli. Oluline praktiline küsimus omavalitsustele on sobivate maa-alade leidmine. Siin pakuvad suurt potentsiaali endised tööstusalad. Soome kogemus näitab, et just sellised alad on sageli kõige sobivamad. Rahvusvaheliselt hinnatakse ühe tavapärase andmekeskuse keskmiseks pindalaks umbes 16 hektarit. See seletab, miks paljud Põhjamaade projektid on rajatud endistele tööstuskruntidele: näiteks Lahtis kasutatakse vana tööstusala, Kiteel Puhose tööstuspiirkonda ning Lappeenrantas suuri varasema tööstuse all olnud maid. Sellised alad on sageli juba ühendatud elektri- ja transporditaristuga ning võimaldavad kiiremat arendust. Eesti omavalitsuste jaoks tähendab see, et kasutusest välja jäänud tööstusmaade probleem keeratakse võimaluseks.
Samuti on kriitiline ajastus. Kui omavalitsus otsustab selle teemaga tegeleda alles mõne aasta pärast, võib olla juba hilja. Asukohad valitakse välja täna ning investeeringud liiguvad sinna, kus risk on väiksem ja valmidus suurem. Tehisintellekti kiire areng on suurendanud nõudlust andmekeskuste järele enneolematus tempos, mis tähendab, et praegune hetk tuleb ära kasutada. Seetõttu ei ole küsimus enam selles, kas andmekeskused tulevad, vaid selles, millised omavalitsused nad endale saavad. Varakult alustanud piirkonnad saavad eelise – nad loovad vajalikud ühendused, arendavad välja kompetentsi ja muutuvad investoritele nähtavaks. Hilisemad tulijad peavad juba konkureerima tugevamate ja paremini ettevalmistatud piirkondadega.
Strateegiliste investeringute ekspressrada
Menetluses on eelnõu, mis soodustab andmekeskuste rajamist. Nn strateegiliste investeeringute ekspressrada võimaldab muuhulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alase investeeringu elluviimiseks kasutada kiirendatud riigi eriplaneeringu detailse lahendust või projekteerimistingimuste menetlust. Menetluste erisused tavaprotsessist seisnevad selles, et lubatud on keskkonnamõju hindamine enne menetluste algatamist, instrumentidega saab teha ulatuslikumaid erandeid olemasolevatest planeeringutest ning menetlejat toetab riigipoolne projektijuht – kontaktpunkt – , kes abistab kaasamis- ja kooskõlastamisprotsesside läbiviimisel. Neid menetluslikke erandeid saab kasutada ka puhaste tehnoloogiate, kriitiliste toormete töötlemiseks või näiteks salvestusseadmete rajamiseks.
Üks kõige praktilisemaid samme, mida kohalik omavalitsus saab juba täna teha, on tagada, et üldplaneeringus on tööstusalad piisava täpsusega määratletud. Kui arendaja asukoha valik ühtib juba olemasoleva planeeringulahendusega, saab menetlust alustada detailsema projekti tasandilt, ilma et peaks käivitama üldplaneeringu muutmise või eraldi asukohavaliku etapi. See on KOV-i kontrolli all olev ajavõit.
